Ülemuste 10 surmapattu

Otsustusõiguse puudumine suretab initsiatiivi

Motiveeritud töötajad vajavad eelkõige üht: tegutsemisvabadust oma tööülesannete piires, sest siis saavad nad olla maksimaalselt efektiivsed ja sajaprotsendiliselt „asja“ juures. Paljudel ülemustel on aga kujutelm, et vaid neil on õigus langetada otsuseid. Töötajate motivatsiooni saab aga hoida vaid sel juhul, kui neil on võimalus vastutada oma otsuste ja tegude eest.

Täna on ülemusel jälle „ see“ tuju....

Töötajatel on vaja adekvaatset tagasisidet oma töö kohta. See on aga problemaatiline, kui ülemus on ettearvamatu. Kas ülemus on hommikuti mitteotsustamismeeleolus, kas tal jagub kiidusõnu vaid heas tujus, kas õhtuti ei tasu temaga üldse läbirääkimistesse asuda? Selline käitumine suretab töötajatel kiiresti töötegemisrõõmu, sest enamik soovib selgeid seisukohti ja mitte ülemust, kes iga päev otsekui välk selgest taevast uusi otsustamiskriteeriume loob.

Ma ei tea, aga ....

Nõudes töötajatelt nende igapäevatöös kiiret ja motiveeritud tegutsemist, tuleb ka ülemusel endal teha selgesõnalisi väljaütlemisi, konkreetseid otsuseid, väärtustada mõistlikku riskivalmidust ja kindlat juhtimisstiili. Kes ülemusena otsuste langetamisest kõrvale hoiab või mööda hiilib, olgu see siis teatud kaalutlustest, taktikast või hirmust, sel ei saa töötajatega kerge olema. Põhimõtteliselt kehtib reegel: mida aeglasem ja ebakindlam on ülemus, seda vähemmotiveeritud ja ebaproduktiivsemad on töötajad.

Täna tähtis, homme null ...

Raske on mõista situatsiooni, kus eilne prioriteet number üks, täna juba täiesti ebaoluliseks muutunud on. Sihipäraseks ja motiveeritud töötegemiseks on vaja töötajale eesmärki; tal on vaja teada, mille nimel ta vaeva näeb. Kui etteantud eesmärgid päevapealt ja kardinaalselt muutuvad ning ülemuse ideed ei ole enam jälgitavad, kaob töötajatel võimalus eesmärgipäraseks tööks.