Parimad töötajad lahkuvad ettevõttest, sest nad teenivad mujal rohkem või nad otsivad uusi väljakutseid ning näevad selleks mujal paremaid väljavaateid. Vähemalt nii usub suur osa ülemustest. Reaalsus on siiski teine.
Keegi ei vaja ideaalset ülemust
Münchenis läbi viidud uurimuse tulemusena pandi kokku nimekiri ülemuste rängimaist vigadest, mis töötajaskonnal enim motivatsiooni pärsivad ning halvimal juhul lahkumisavalduse esitamiseni viivad. Üllatav tulemus seejuures - keegi ei eelda, et ülemus oleks „ideaalne“.
Väikeseid puuduseid ja vigu aktsepteeritakse, need teevad ülemuse koguni sümpaatseks ja loovad ühtekuuluvustunnet. Siiski vaatamata ülikõrgete ootuste puudumisele, suudavad paljud ülemused oma alluvuses olevaid töötajaid solvata ning külvata neis meelepaha. Mil moel see juhtub, näitavad alljärgnevalt kirjeldatud ülemuste „10 surmapattu“:
Pole aega!
See lause on lihtsaim väljapääs, kui ülemusel ei ole tuju hakata töötajat ära kuulama ja argumenteerima. Samal ajal on just teistmoodi ideed, mittekonventsionaalsed lähenemised ja isepärased ettekujutused iga ettevõtte edukuse alustaladeks.
Paljudel ülemustel aga puudub oskus vastakate ideede vahendamiseks ja konfliktide juhtimiseks: Olgugi, et sageli lõppevad ka kõige kõvemad vaidlused konstruktiivse kompromissiga.Kas Te võiksite mulle seda korra näidata ...?
On ilmselge: Igas suuremas ettevõttes leidub kontrollmehhanisme igal tasemel, ilma selleta süsteem ei toimi. Konstruktiivne koostöö eeldab aga usaldust iga üksiku kaastöötaja võimekusse. Tundes enda üle alatasa kontrolli ning kui ka pisimat asja ei ole lubatud ise otsustada, muutub töötaja iga päevaga ebakindlamaks ja ka tema valmidus saavutusteks ja soov panustada kahaneb märgatavalt: nii ehk naa kontrollitakse ju üle.
Psssstttt ....
Mõned ülemused jätavad endast mulje, nagu töötaksid nad CIA heaks ning peavad seetõttu vastavalt ettevaatlikult ka olemasoleva informatsiooniga ümberkäima. Hoides kogu olulist informatsiooni töötajate eest varjatuna, peab paratamatult arvestama töötajaskonna lojaalsuse kadumisega.
Motiveeritud töötajad tahavad olla informeeritud: ettevõttest, osakonnast, plaanitavatest muudatustest ja uutest projektidest. Ja nad soovivad saada seda infot ülemuselt, mitte koridoriklatšist.
Siin meie arvamused ei ühti!
Ülemusel ei ole alati õigus! Töötajad soovivad ettevõtte arengus kaasa rääkida ja see tähendab, et aegajalt satuvad küsimuse alla olemasolevad struktuurid ja arvamused. Põrgates aga pidevalt nagu vastu betoonseina, lakkab paraku peatselt igaüks oma loomingulist külge rakendamast ja omaenese ideid arendamast.
Ma sooviksin öelda, et ...
Kes oma töötajatel kaasa rääkida ei lase, see keerab piltlikult öeldes saavutustekraani kinni. Keegi ei soovi tänapäeval enam kuulata ülemuste monolooge, milles nad eneseimetluses hõljuvad. Sageli jääb sel moel vajaka neil ka oskusest kuulata töötajate ja ühtlasi ka ettevõtte vajadusi. Edukuse saladus seisneb aga dialoogis: vaid see, kes oskab kuulata ja kes oskab anda vastuseid, tekitab inimestes vaimustust ettevõtte ja ühiste ideede vastu.
See on minu idee!
„Meie – tunne“ on tänaseni jäänud otsustava osakaaluga faktoriks ettevõtete edukuses. Kes ülemusena seda tunnet blokeerib ja teiste meeskonnaliikmete arvelt esiplaanile trügib, ei peaks imestama, kui tema meeskond teda ei tunnusta. Sest iga meeskonna liige töötab seda efektiivsemalt, mida enam ta tunneb end olevat oluline osake hästi funktsioneerivast tiimist.
Allikas: www.monster.de
Autor: Daily Saviauk

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele