Avatud ruumidega büroo: armastatud ja vihatud

On teada tõsiasi, et inimesed suudavad just hommikupoolikuti paremini töösse süveneda ning seega on see ajavahemik kõige produktiivsem. Sellest tulenevalt oleks just hommikuti isiklik tööruum kuldaväärt, sest see võimaldaks rahus tööd teha.Moodne variant avatud ruumidega büroost võtab seda tõsiasja arvesse. Lahenduseks on loodud igale töötajale avatud tsooni äärde oma väike kabinet, kus töötatakse hommikupoolikul ning pärastlõunal kolitakse avatud tsooni ümber, kus töötaja omab teist töölauda. Seal ei takista miski kolleegide vahelist vaba kommunikatsiooni ega nn. Management-by-walking-around’i. Saksamaal leidub palju ettevõtteid, kes on just sellise kontseptsiooni kasuks otsustanud. Kuid sellise lahenduse puhul on ruumivajadus ettevõttele sama suur, kui tavapärase üksikkabinettidega kontseptsiooni puhul ning ei ole vahend kulude kokkuhoiuks.

Ühiskasutuses olevate töölaudadega lahendus on töötajatele psühholoogiliselt raske

Igal juhul peab ka avatud ruumidega büroos olema eraldatud tsoone spontaanseteks nõupidamisteks ning segamatuteks kohtumisteks, mis omakorda ei häiriks ka teisi sealsamas töötavad kolleege.

Paraku ei ole seni veel teaduslikult tõestatud, kas avatud tööruumide kontseptsioon ka tegelikkuses paremat kommunikatsiooni ja efektiivsemalt toimivat tööprotsessi võimaldab. Liiatigi kui suurfirmades veel avatud ruumidele nn. töölaudade ühiskasutus lisandub – st. kolleegid ei jaga mitte ainult tööruume vaid ka töölaudu. Vähendamaks tööpindade vajadust seab tööandja sisse vähem töölaudu kui on tegelikkuses töötajaid. Enim on see levinud kaubandusega seotud ettevõtetes, kus büroos on alati vaid osa töötajaskonnast. Selline variant on ökonoomne, kuid paraku töötajatele psühholoogiliselt raske. See mõjub pärssivalt töötajate enesehinnangule. On teada juhtumeid, kui inimesed, kes töötasid paindliku tööajagraafikuga, seetõttu alati varem tööle tulid, et kindlustada endale teatud töölaua olemasolu. Inimeste eelistus töötada tuttavlikus ja usaldusväärses keskkonnas on lihtsalt väga sissejuurdunud.

Pidev liikumine segab kontsentreerumist

Instinktiivselt oleme me endiselt kütid ja korilased, kes vajavad omale turvalist koobast. See seletab ka asjaolu, miks paljud avatud ruumidega büroodes oma laudadele lilli ja perepilte asetavad. Mõned ehitavad seevastu omale „barrikaade“ riiulitest ja kappidest, et luua tunne omast „koopast“ ning teised katavad klaasist vaheseinu postrite ja kalendritega, et takistada läbinähtavust.

Teaduslikult on tõestatud, et nägemisvälja ulatusse jäävad liikumised mõjuvad töötajale segavalt. Ebamugavalt tuntakse end igal juhul ka siis, kui oma laua taga töötades jääb nö. liikumisrada otse töötaja selja taha.

Mobiiltelefonid soovitavalt seada vibroalarmi peale