Töötaja võttis enne nn dekreetpuhkusele minekut välja kogu saadaoleva korralise puhkuse. See oli 2005. aasta novembris. Vahepeal pole ta tööl olnud, septembris 2008 jäi uuesti dekreeti ning tõi tööandjale rasedus- ja sünnituslehe. Samal ajal soovis ta kohe välja võtta ka puhkepäevad esimese lapse sünnituslehe aja eest (12 kalendripäeva). 2005. aastal oli tema tunnitasu 19 kr. Nüüd on tunnitasu ja palga alammäär muutunud. Kuidas oleks pidanud arvutama talle nende päevade eest puhkusetasu?
Kui töötaja ei ole töösuhte peatumise (puhkuse, lapsehoolduspuhkuse või rasedus- ja sünnituspuhkuse) tõttu üle 12 kuu tööl käinud ega palka saanud, tuleb tema töölepingus näidatud palgamäära korrigeerida palga alammäära muutumise indeksiga. Indeks arvutatakse puhkusetasu maksmise vajaduse tekkimise ajal kehtiva palga alammäära jagamisel töösuhte peatumise ajal kehtinud alampalgaga. 2005. aasta alampalk oli 2690 krooni kuus ja 15.90 krooni tunnis, tänavu on see vastavalt 4350 ja 27 krooni. Indeksi väärtus on järelikult 1,698 (27.00 : 15.90) ja töötaja korrigeeritud palgamäär, mis on ka tema puhkusetasu arvutamise aluseks, 32.25 krooni tunnis (19 x 1,698). Saadud tunnitasu järgi tuleb arvutada puhkusele jäämise kuu eeldatav kuupalk, s.t tunnitasu korrutatakse konkreetse kuu normtundide arvuga. Septembris tuli täistööaja korral töötada 176 tundi, järelikult oli kuupalk 5676 krooni (176 x 32.25). Puhkuse päevatasu leidmiseks jagatakse see kuupalk sama kuu kalendripäevade (v.a riigipühad) arvuga ja saadud keskmine kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga. Küsija keskmine kalendripäeva tasu on septembris 189.20 krooni (5656 : 30) ja 12 puhkusepäeva eest pidi ta saama 2270.40 kr, millest arvutatakse maha maksud.