Riigikogu võttis täna, 4. detsembril vastu seaduse, millega luuakse makseraskustesse sattunud firmade jaoks saneerimismenetlus, mis on alternatiiviks senisele pankrotimenetlusele.
Seaduse eesmärgiks on luua likvideeriva pankrotimenetluse kõrvale alternatiivne menetlus, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka firma ajutise makseraskuse korral.
„Uue saneerimismenetluse abil on võimalik vähendada raskustesse sattunud ettevõtete likvideerimist ning jätkata nende tegevust,“ selgitas justiitsministeeriumi nõunik Indrek Niklus. „Kindlasti on see tänases majanduse olukorras igati aktuaalne, kuna aitab rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses ning säilitada töökohti.“
Niklus möönis, et ka pankrotimenetluse raames on võimalik sõlmida kompromiss, kuid tegelikkuses õnnestub makseraskustesse sattunud firma säilitamine väga harva. „Näiteks nii eelmisel kui üle-eelmisel aastal sõlmiti pankrotimenetluses kompromiss vaid viiel-kuuel korral aastas.“
Nikluse sõnul toodi justiitsministeeriumis 2006. aastal välja töötatud ettevõtja õiguse tegevuskavas muu hulgas välja, et oma majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks vajab Eesti maksejõuetusõigus pankrotimenetluse kõrvale alternatiivi.
„Samas tuleb rõhutada, et saneerimismenetluse ei ole suunatud püsivalt maksejõuetute ettevõtjate majandusliku olukorra päästmisele, sest nemad peavad järgima seadusest tulenevat kohustust ja esitama avalduse pankrotimenetluse algatamiseks,“ lisas Niklus.
Saneerimismenetlus algab oma firmat saneerida sooviva isiku avaldusest. Kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab ettevõtte taas kasumlikuks muuta, algatab kohus avalduse peale saneerimismenetluse ning määrab saneerimisnõustaja, kelle põhiülesandeks on firmaomaniku nõustamine ja tema tegevuse kontrollimine. Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kohtule kinnitamiseks saneerimiskava.
Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Kohus saab kinnitada võlausaldajate poolt hääletamisel vastu võetud või vastuvõtmata saneerimiskava. Võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava suhtes laseb kohus läbi viia saneerimiskava majandusliku analüüsi.
Kinnitatud saneerimiskava hakkab kehtima üksnes nende võlausaldajate suhtes, kelle nõudeid saneerimiskavaga ümber kujundatakse ning kellele on teatatud võimalusest osaleda saneerimiskava vastuvõtmisel.
Kohtulikult kinnitatud saneerimiskava on võlgnikule täitmiseks kohustuslik. Saneerimismenetlus lõppeb, kui saneerimiskava on kohaselt täidetud.
Lugupidamisega
Diana KõmmusJustiitsministeeriumAvalike suhete talitusTel. 620 8118GSM 533 15431//////
[email protected]Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.