Autor: Raamatupidaja.ee • 2. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üha sagedamini seatakse töötajad Eesti ettevõtetes eksitava valiku ette – nõustu palga vähendamisega või kirjuta lahkumisavaldus! Kui töötaja ei tea oma seaduslikke õigusi ja pelgab töötuks jäämist, võibki ta tööandjale järele anda ja leppida madalama töötasuga.

Seadus keelab tööandjal ühepoolselt halvendada töölepingu tingimusi, sh vähendada palka. Kui tööandja seadust rikub, on töölepingu seaduse paragrahv 82 kohaselt töötajal õigus tööleping üles öelda 5-päevase etteteatamisega ning tööandja on kohustatud maksma töötajale kahe kuu keskmise palga töölepingu lõpetamise hüvitisena. „Oma õiguste eest seismiseks peab neid hästi teadma,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. „Kui töötaja tunneb, et teadmisi tööalastest õigustest napib, tasub nõu küsida ettevõtte ametiühingust.”

Sagenenud on ka töötajate saatmine osaliselt tasustatavale puhkusele, mille jooksul tööandja maksab töötajale 60% alampalgast. EAKL on viimastel aastatel korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid muuta seadust ning käsitleda neid juhtumeid töötusena. Nn sundpuhkusele saadetud töötajatele tuleks hüvitisi maksta töötukassa tööandjate sihtfondist, nii jääks ettevõtetele rohkem raha oma tegevuse ümberkorraldamiseks muutunud majandusolukorras.

„Sisuliselt on tegemist lühiajalise töötusega – see tähendab riskiga, mille kaitseks töötuskindlustus omal ajal just loodi,” rõhutas ametiühingujuht. „Saabunud majanduslangus tõestab veenvalt meie ettepanekute asjakohasust.”

EAKL on ühtlasi seisukohal, et Eesti riigil tasuks järgida arenenud riikide eeskuju ja töötada välja meetmed, mis aitaksid lahendada nende inimeste probleeme, kes sissetulekute vähenemisel satuvad raskustesse eluasemelaenu tagasimaksmisel pankadele.

Lisainfo:

Harri Taliga, EAKLi esimees, tel

 6412 800 

EAKLi infojuht Siiri Rebane,