Töölepingu seaduse varasemast jõustamisest võidavad eelkõige tööandjad

Kõige rohkem häirib ametiühinguid, et Eestis ei peeta kinni kokkulepetest. “Kui kolm osapoolt milleski kokku lepivad, siis oleks normaalne, et täidetakse kokkuleppe kõiki punkte, mitte ei tehta seda valikuliselt,” ütles EAKL esimees Harri Taliga.

Seaduse varasem jõustamine on kasulik eelkõige tööandjaile, kes hoiavad kokku sadu miljoneid kroone koondamiskulude arvelt, kuna neid hakkab osaliselt maksma töötukassa. Samas jäävad töötajad seaduse varasema jõustamise korral ilma umbes 80 miljonist kroonist, sest kuigi kolmepoolne kokkulepe näeb ette riigi töötutoetuse tõstmise pooleni alampalgast, pole järgmise aasta riigieelarves selleks raha ette nähtud.

Tänase arutelu käigus tõstatati rida muidki probleeme, mis seavad kahtluse alla uue töölepingu seaduse varasema jõustamise. Hädavajalik on mahukas teavitustöö, sotsiaal- ja justiitsministeerium peavad ette valmistama ja välja andma hulgaliselt teabematerjale, sh uue töölepingu seaduse kommenteeritud väljaande.

„Justiitsministeeriumi asekantsler on avalikult öelnud, et seaduse eesmärk on lahendada õigusvaidlusi,” märkis ametiühingujuht. „See eeldab vältimatult, et riik koolitab enne mitte ainult kohtunikke, vaid ka sadu tööandjate ja töötajate esindajaid töövaidluskomisjonides”.

Samuti on EAKL korduvalt rõhutanud, et uuest seadusest tulenevate täiendavate mahukate kohustuste asetamine töötukassale napilt kaks kuud pärast töötukassa ja tööturuameti liitmist on liiga lühike aeg ettevalmistusteks, mis tagaks seaduse tõrgeteta rakendamise.

Lisainfo:

Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800EAKLi infojuht Siiri Rebane,

 6412 808 

 5819 0400 

Autor: Harri Taliga