• 20.11.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Personalitöötajad google’davad tööotsijaid

See, et internet on põhjatu informatsiooniallikas, on ammu teada fakt igale arvutikasutajale. Hiljutisest uurimusest personalitöötajate hulgas selgus tõsiasi, et internetti kasutatakse ka järjest enam kontrollimaks tööle kandideerijate tausta. „Google’dama“ on uus käibelolev mõiste, mille ellurakendamisel võib nii mõnelegi karjäärile saabuda kiire lõpp, kui päevavalgusele tulevad piinlikud faktid.
Hiljutisimmarkantseim näide „internetikuulsusest“ on usbeki noormees AlekseyVayner, kelle nime Google’isse sisestades saab enam kui 200 000otsingutulemust, suurem osa neist peaksid olema noormehele enam kuipiinlikud. Foorumites ja blogides, kus tema nimi esile kerkib, saabtalle osaks vaid internetikasutajate tögamine ning pilked. Seejuuresolid selle 23-aastase Yale tudengi plaanid väga kavalad. Kandideeridesvastutusrikkale ametikohale märkis ta oma CV-s viiteks ühte enda kohtakäivat videolõiku internetis. See videolõik tõi talle aga paljukahtlase väärtusega kuulsust. Interneti kogukonnas tuvastati, et peakogu videos näidatav „reklaammaterjal“ noormehe kohta osutusväljamõeldiseks. Ja sellel ajal kui internetikasutajad tema tegelikueluloo tuvastamisega tegelesid, jäi ta ise ilma soovitud töökohast ningülikool ähvardas teda sundeksmatrikulatsiooniga.
Täna „jube lahe“, homme aga lihtsalt piinlik
Kuisa ei taha, et kiiresti arenev massimeedium internet su karjäärilehilisemaks komistuskiviks saab, tuleks enne mõtlematut tegutsemistpisut aru pidada. Mõned internetti ülesriputatud „lõbusad“ peofotod võimõni mõtlematu netikommentaar võib saada otsustavaks kriteeriumiks,millega sind tööle kandideerides konkursilt välja arvatakse. Saksamaal300 personalitöötaja hulgas läbi viidud uurimuse kohaselt, on vähemaltneljandik neist kasutanud „google’damist“, et kandidaatide kohtataustainformatsiooni koguda ning seda ka otsuse langetamiselarvestanud.
28 % uurimuses osalenutest kasutab lausasihipäraselt internetti, et kandideerija sobivust hinnata. See on vägakiire meetod ning ei nõua suurt pingutust: tuleb lihtsalt sisestadakandidaadi nimi mõne enim kasutuseloleva internetikataloogi lehele jajuba viskab otsingumootor sulle esimesi tulemusi. Kuna selline isikunimega teostatav uurimine võib päevavalgele tuua ka privaatseid jaaegade taguseid „ettevõtmisi“, võib kergesti juhtuda, et kandideerijarikub pahaaimamata ning tahtmatult, kuid siiski täielikult oma maine.Personaliotsijatelon soovitav siiski mitte liigselt ületähtsustada interneti teel saadudtulemusi, nii ühe kui teise kompromiteeriva sisuga leiu puhul ei saavälistada, et tegemist pole sõprade-tuttavate halvasti väljakukkunudnaljaga. Kahjuks aga esmamulje loomiseks teadagi teist võimalust eianta.
Enne mõtle, siis riputa üles
Inimene, kes onenda kohta nimeliselt internetti materjale ülesriputanud, ei saa hiljemkuidagi vältida, et seda tema suhtes negatiivselt ära ei kasutata. Seekehtib ka nt. internetikommentaaride puhul- avaldades küsitava sisugaarvamusi võid asetada end tuleviku mõttes halba valgusesse. Paraku polenegatiivsete tagajärgede korral ka kedagi peale iseenda süüdistada.Internetti informatsiooni ja piltide ülesriputamise mõte ongi juavalikustamine. Kujuta endale ette situatsiooni, kus sinukandideerimise ajal avaldatakse ajalehes nt. sinu poolt saadetudlugejakiri ning seda juhtub ka lugema personalijuht, kes sukandidatuuriga tegeleb. Võib juhtuda, et teie arvamused ei ühti kuidagija see saab otsustavaks töötaja valikul. Selle koha pealt ei erinenetikommentaarid kuidagi kirjeldatud situatsioonist, sest internett onsamasugune avalik ruum.
Õiguslikuks kaitseks praktiliselt võimalus puudub
Pisutteisiti tuleb näha situatsiooni juhul, kui kompromiteeriva sisugamaterjalid on üleriputatud kellegi teise poolt. Igal ühel on õigusisikuandmete kaitsele, sinna alla arvatakse ka isiku fotod, seega peakskolmanda osapoole poolt piltide avaldamisel olema isiku nõusolek. Kuiseda ei ole, on see õigusrikkumine inimese poolt, kes pilte ilma loataavaldas. Kuid paraku isegi juhul, kui võtta ette õiguslikke sanktsiooneselle avaldaja vastu, ei kao piinlikud materjalid automaatselt veelvirtuaalmaailmast.
Tõepoolest võib küll taotleda informatsioonilevitaja vastutuselevõtmist, kui just internetis levitatud materjalidetõttu kaotatakse šansid soovitud töökohale. Reaalne tegelikkus on agakarm - püüa tõestada, et just see informatsioon internetis saikandideerimisel negatiivse otsuse langetamisel määravaks, sest üldjuhulei oma tööotsija ülevaadet kandideerimisprotsessi kulgemisest. Seega,ka seaduse abiga pole paraku suurt lootust asjadele soodsam kulg anda.
Aitab ettevaatlikkus
Tööotsijatelesoovitaks enne oma kandidatuuri ülesseadmist iseennast „google’dada“.Google’i kõrval tasub proovida ka teisi enim käibel olevaidotsingumootoreid nagu Neti.ee, Altavista, Yahoo jt. Kes juba kõigekasutatavamates portaalides enda kohta ebameeldivat informatsioonileiab, võib püüda neid maha võtta ja materjale kustutada lasta. Parakuei pruugi see alati õnnestuda, eriti rahvusvaheliste portaalide korralvõib osutuda see ülesanne ületamatuks.
Kuid olemas on mõnedabivahendid, näiteks võid end e-kirja teel kursis hoida, mis internetissinu nimega seoses avaldatakse, kui seadistada enda nimega seotud„Google-Alert“-funktsioon ning seeläbi olla ettevalmistatud võimalikeebamugavate küsimuste korral. Parim on siiski ennetada sääraseidprobleeme, olles alati ettevaatlik oma isikuga seotud informatsiooniavalikustamisega interneti lõpututes avarustes.
Interneti positiivsed võimalused
Mõnederiti nutikad tööotsijad aga oskavad internetti samal moel hoopis enesekasuks töötama panna ning enne tähtsaid läbirääkimisi võtavad sõna omanime all erialastes foorumites, peavad blogi ning avaldavad sealteadmistepõhiseid artikleid või loovad lausa isikliku kodulehekülje. Kaainult üks sissekanne virtuaalses võrgustikus võib luua soodsasituatsiooni, kus Google’isse nime sisestamisel lükkuvad positiivsed„jäljed“ arvutiekraanil etteotsa. Vanemaid ja seega vähem olulisi ningvõib-olla ehk piinlikke otsingutulemusi ei pruugi seegapersonalitöötajad enam vaadatagi. Igal juhul kehtib sellise strateegiapuhul reegel: eelista kvaliteeti kui kvantiteedile. Sellest järeldus,et parem on üldse mitte omada kodulehekülge kui jääda silma ja meeldehalvamaigulise netilehega.
Allikas: www.monster.de
Autor: KPMG Baltics AS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 07:30
Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele