Autor: Raamatupidaja.ee • 5. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtlussektori kasum vähenes

Ettevõtlussektori kasum vähenes tänavu I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 11%, teatab Statistikaamet.

2008. aasta I kvartalis oli ettevõtlussektori kogukasum 10 miljardit krooni. Nõudluse piiratus ning hindade ja tööjõu kallinemisest tingitud surve kulude kasvule tõi tänavu I kvartalis kaasa kasumi märgatava vähenemise võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kõige rohkem vähenes kasum energia, hotellide ja restoranide, kinnisvara, tervishoiu ja kaubanduse tegevusalal. Kahjumis oli põllumajanduse ja mäetööstuse tegevusala.

Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2003 – I kvartal 2008

2008. aasta I kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 154,5 miljardi krooni eest. Ettevõtete müügitulu kasv aeglustus. Kui 2007. aasta I kvartalis oli müügitulu aastakasv 26%, siis 2008. aasta I kvartalis vaid 6%. Suurima osatähtsuse müügitulust andsid hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, vastavalt 41% ja 21% kogumahust. Eelkõige mõjutas müügitulude kasvu aeglustumist suurima osatähtsusega ja tarbijate hinnatundlikkusest otseselt sõltuv tegevusala hulgi- ja jaekaubandus, kus kasv oli vaid veidi üle 3% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Enim suurenes müügitulu muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse, hotellide ja restoranide, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning mäetööstuse tegevusalal. Reeglina ületas kulude kasv ka neil tegevusaladel tulude kasvu.

Ettevõtete tööviljakus ehk müügitulu hõivatu kohta suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3%. Samas kasvas tööjõukulu hõivatu kohta ettevõttes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 20%.

I kvartalis investeerisid ettevõtted materiaalsesse põhivarasse 9,5 miljardit krooni ehk ligi 9% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse ning masinatesse ja seadmetesse. Kõige rohkem kasvasid investeeringud arvutisüsteemidesse — 76%. Samas vähenesid eelkõige jahenenud kinnisvaraturust põhjustatuna investeeringud maa soetamisse 57%. Suurimad investeerijad olid endiselt kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus- ning kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest.