Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma 8. aprilli 2008. a otsuses nr 3-2-1-22-08, et koosoleku teates näidatud üldkoosoleku päevakorras kajastamata või ebaselgelt kajastatud küsimuste arutamine osanike koosolekul, on käsitletav osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa vastavasisuliste otsuste tühisuse. Lisaks andis Riigikohus tõlgenduse korduskoosoleku kokkukutsumise tähtaegade regulatsioonile.
       1.     Osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine 
Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 172 lg 2 kohaselt tuleb osanike koosoleku teates muu hulgas näidata ka osanike koosoleku päevakord. ÄS § 178 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus muuhulgas osaniku nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.  
Korduskoosoleku kokkukutsumise tähtaeg
Riigikohus andis seaduse ühetaolise kohaldamise eesmärgil tõlgenduse ka ÄS § 171 lg-s 6 sätestatud korduskoosoleku kokkukutsumise tähtaegade regulatsioonile. ÄS § 171 lg 6 kohaselt kutsub juhatus juhul, kui osanike koosolekul ei ole esindatud vajalik häältearv, ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. 
Riigikohtu arvates ei ole ÄS § 171 lg-s 6 nimetatud ühenädalane tähtaeg uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb osanikele koosolekust ette teatada vähemalt üks nädal, mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust.
Täiendav informatsioon: partner Ilmar Straus ([email protected]) või jurist Merit Lind ([email protected])

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele