Käibemaksupettused on Euroopa Komisjoni luubi all

Lühidalt: 

·

        

Ettepanekud võeti vastu, sest käibemaksupettused mõjutavad oluliselt liikmesriikide maksutulusid, häirivad majandustegevust siseturul ning takistavad õiglast konkurentsi. 

Euroopa Komisjoni hinnangul ei saa maksupettuste vastu teavet tõhusalt kasutada ajavahemiku tõttu, mis jääb tehingu ja ühendusesisese käibedeklaratsiooni esitamise vahele. Euroopa Komisjoni tellitud eksperdihinnangutel võimaldab ühendusesisestest tehingutest kiirem teadasaamine paremini käibemaksupettusi avastada. Muutes teabe esitamise kohustuse sagedamaks, soovitakse suurendada käibemaksupettuste avastamise võimalusi. 

Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on liikmesriikidele ette nähtud kohustus tagada ja võtta vastu andmeid elektroonilises vormis. Eestis on ühendusesiseste käibemaksudeklaratsioonide esitamise võimalus juba olemas. 

Samuti on esitatud ettepanek koguda igakuiselt teavet teises liikmesriigis registreeritud teenuseosutajate ühendusesiseselt tarnitud kaupade või osutatud teenuste kohta, mille pealt peab kauba ostja või teenuse tellija maksma käibemaksu. Sisse on aga viidud kitsendus, millega kauba või teenuse saaja, kelle tehingumaht ületab 200 000 eurot ühe kalendriaasta kohta, on kohustatud esitama deklaratsiooni iga kuu. Kitsendus väldib nende ettevõtjate koormamist, kes teevad üksikuid ja väikeses mahus väliskaubandustehinguid. 

Komisjoni määruses välja toodud andmete põhjal pole meetmete raames tehtud täielikku mõju hindamist, kuid arvatakse, et ettevõtjatele kaasnevad kulud oleksid tühised. Lisatakse, et meede puudutaks otseselt ainult piiratud arvu ettevõtjaid. 

Küsimus seisneb pigem selles, kas deklaratsioonide tihedam esitamine annab loodetud efekti. Oluline on, kas meetmest tulenev kasu ja ettevõtetele seatud halduskoormus on proportsioonis. Ilmselt kuigi suurt lisatööd nimetatud meetmed ei tekita, sest Eestis esitatakse käibedeklaratsioonid niikuinii igakuiselt. Mõelda võiks sellelegi, kas on mingisugune vahe selles, kui deklaratsioon esitatakse iga kuu või kord kvartalis. 

Võib ju ka küsida, kas deklaratsioonide varasem esitamine võimaldab käibemaksupetturitele kiiremini jälile saada. Võimalik, et jah, sest siis oleksid tehingu asjaolud veel värsked. Andmete tihedam esitamine loob siiski pigem paremad eeldused maksupettusi avastada. See ei garanteeri tulemust, sest maksupettuste avastamine sõltub ikkagi juhtumist ja maksuameti tööst. 

Euroopa Komisjoni ettepanekutega saab tutvuda Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebilehel majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigis. Kuna maksumuudatustel on ettevõtluskeskkonnale suur mõju, siis ootame teema kohta kommentaare meiliaadressil [email protected].

Autor: Allan Eilart