Pärnu Raamatupidamiskonverentsil räägib meile Mati Nõmmiste audiitorkogust mida uut on oodata audiitortegevuse valdkonnas ja kuidas see mõjutab raamatupidajaid. Konverentsil osalemise kohta ütleb ta nii: "Konverentsil esinen audiitorkogu juhatuse aseesimehena ja kuna uue audiitortegevuse seaduse tulekuga on oodata valdkonnas muutusi, oleks vaja neist ka teistele teada anda".
Audiitortegevuse seaduse uue eelnõu järgi muutuksid karmimaks audiitorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded ning reguleeritakse täpsemalt siseaudiitorite tegevust. Lisaks traditsioonilisele auditile seadustatakse ka nn review ehk ülevaatus.
Uus regulatsioon laieneks kogu audiitortegevusele, mis on seotud majandusarvestusega. Reguleerimisalast jäävad välja infotehnoloogiasüsteemide auditeerimise (nt IS-audit), keskkonnaalaste auditeerimiste (nt keskkonnaaudit), tervishoiu valdkonnas toimuvate auditeerimiste (nt terviseaudit) ja muude auditeerimiste (nt tulemusaudit) osa, mis ei puutu kokku majandusarvestusega. Seega hakkab eelnõu jõustumise järel reguleerima kogu majandusarvestuse audiitortegevuse haru. Eelduslikult on sise- ja vandeaudiitori kutse esindajad need, kelle tegevust audiitortegevuse seaduse eelnõu kõige rohkem puudutab. 
Peale selle oleks audit kohustuslik igale kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. 
Nagu näha, on auditi kohustuse kriteeriumeid kavas osaliselt suurendada ning seega väheneks raamatupidamiskohustuslaste arv, kellele audit on kohustuslik. Kuna eelnõu toob sisse aga ülevaatuse mõiste ja kohustuse, ei tähenda auditi kohustuse leevendamine siiski kokkuvõttes ettevõtjate kohustuste vähenemist. 
Ülevaatus oleks eelnõu järgi kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) aruandeaasta müügitulu või tulu 8 miljonit krooni;
2) varad kokku bilansipäeva seisuga 8 miljonit krooni;
3) aruandeaasta keskmine töötajate arv 5 inimest.
Samuti oleks ülevaatus kohustuslik mittetulundusühingule ja mittetulundusühistule, mis ei ületa viidatud kriteeriume, kuid millel on üle 40 liikme. Kehtib ka põhimõte, et kohustusliku ülevaatuse võib asendada alati auditiga. 
Eelnõus sätestatud auditeerimise ja ülevaatuse kohustuse kriteeriumid tabelina:
Näitaja Käive (kr) Varad kokku (kr) Töötajate arv Auditeerimise kohustus20 000 00020 000 00010Ülevaatuse kohustus8 000 0008 000 0005
Kohustusliku ülevaatuse kriteeriumite toomine allapoole senist auditi kohustust tooks kaasa ettevõtjate (eelkõige väikeettevõtjate) halduskoormuse kasvu. Sel põhjusel ei saa me muudatusega nõustuda. Oleme ka varem ministeeriumile teada andnud, et kohustusliku ülevaatuse kriteeriumid ei tohiks langeda allapoole kehtiva auditeerimiskohustuse kriteeriumitest. Sama ettepaneku kavatseme eelnõu kohta ka seekord teha. 
Olgu võrdlusena toodud, et ELi direktiivide kohaselt peab auditeerimise kohustus rakenduma siis, kui vähemalt kaks järgmistest tingimustest on ületatud: netokäive 8,8 miljonit eurot; bilansimaht 4,4 miljonit eurot ning keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50. 
Praegu on audiitortegevuse seaduse eelnõu veel ministeeriumitevahelisel kooskõlastusel ning kõik arvamused ja ettepanekud selle kohta on oodatud. Uus seadus peaks eeldatavalt kehtima hakkama aga juba 1. jaanuaril 2009. Arvestades ajalist seisu, eelnõu mahtu (188 paragrahvi) ning rakendusaktide suurt hulka, võib kavandatav jõustumisaeg osutada siiski liiga optimistlikuks. 
Nii eelnõu kui ka seletuskirja tekstiga on võimalik tutvuda tavapäraselt ka Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee/?id=1300.
 

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele