- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jurist selgitab: Pikendatud põhipuhkuse hüvitab riik
•• Puhkuseseaduse § 9 alusel antakse 35-kalendripäevalist pikendatud põhipuhkust alaealistele ja neile, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel. Sama seaduse § 26 mainib, et 28 päeva ületava puhkuse (ehk siis seitse lisapäeva) kompenseerib riik. Kuidas aga käituda siis, kui nn pikemalt puhkav inimene kavatseb töölt lahkuda? Kas tööandja peaks arvestama puhkusekompensatsiooni 35 või 28 päeva eest aastas? Kui arvestatakse 35 päeva eest, siis kas on õigus tekkinud vahe riigilt tagasi nõuda?
Töövõimetuspensionärile tuleb töölepingu lõpetamise korral maksta kasutamata puhkuse hüvitist, lähtudes 35-kalendripäevasest puhkusest. Küsija viidatud puhkuseseaduse § 26 (lg 1, p 1) ütleb, et ka kasutamata puhkuse rahalise hüvitamise korral makstakse riigieelarve vahenditest kinni 28 kalendri-päeva ületav puhkuseosa ehk siis seitse päeva. Seega riigilt hüvitust saab, selleks tuleb täita vastav andmik ja esitada see oma asukohajärgsele pensioniametile.
Täpsemalt on puhkusetasu ja hüvitise suurus ning riigieelarve vahenditest maksmise kord kirjas vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. aasta määruses nr 287. Soovitan internetist vaadata ka sotsiaalkindlustusameti ja pensioniameti kodulehekülgi: seal on saadaval nii andmiku vorm kui ka selgitused.
Autor: Helve Toomla
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
1
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
2
Vaata ka rahapesu andmebüroo analüüsi Eesti firmade kohta
Viimased uudised
Raamatupidamisbürood peavad tuvastama kliendi tegeliku kasusaaja ja kontrollima andmeid.
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele