22. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aruande ja sellega seotud audiitori arvamuse lugejaskond  ei piirdu vaid ettevõtte aktsionäride ja juhtkonnaga. Kvaliteetse aruandluse vastu tunnevad huvi nii regulaatorid, börsid, pangad, kreeditorid, äriregister, maksuamet, vähemal määral ka töötajad ja avalikkus.

Praegu teeb mind murelikuks, et paljude Eesti ettevõtete jaoks pole välise aruandluse kvaliteet ja selle kaudu turule antavad signaalid üldse tähtsad. Ka ei peeta oluliseks probleemiks märkusi, mis audiitor on aastaaruandele teinud. Arenenud riikide puhul juhtub seda üliharva, ilmselt vähem kui ühel juhul tuhandest, et audiitori arvamus oleks märkus(t)ega. Kui vaadata Eesti ettevõtete aastaaruandeid äriregistris, siis ei ole umbes 15–20% ettevõtteid suutnud koostada aastaaruannet kooskõlas Eesti või rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Londonis või Zürichis oleks säärane asi mõeldamatu, sest ettevõte, kes ei oska isegi korrektset aastaaruannet koostada ega talita oma audiitori soovituste kohaselt, saadab kõigile huvigruppidele väga negatiivse signaali ning oleks varsti out of business. Eestis ei motiveeri aga olulised pangalaenudki laenuvõtjat pangale olulises osas korrektselt koostatud aastaaruannet esitama.

 Loe edasi

Autor: EPL, ärileht