Sünnitushüvitis

Sünnitushüvitist makstakse töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust.

Naisel on õigus jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui arsti määratud eeldatava sünnitamise kuupäevani on jäänud 70 päeva (30. nädalal). Puhkusele võib jääda ka hiljem.

Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest.

Kui raseduse ajal on arsti otsuse alusel raseda töö- või teenistuskohustusi kergendatud või ta on üle viidud teisele tööle, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest juhul, kui ta jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva.

Jäädes sünnituspuhkusele hiljem kui on ettenähtud tähtaeg, väheneb hüvitatav periood nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.

Töölt lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib uuesti sünnituslehele jääda, peab sünnitushüvitise saamiseks vahepeal lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusel lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga, et tööandja jõuaks kindlustuse haigekassas õigeaegselt ära vormistada.

Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva, mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral 154 päeva. Kõige pädevam otsustaja küsimuses, kas tegemist on tüsistusega sünnitusega või mitte, on arst.

Kui sünnitanud naisel on kahtlusi talle väljastatud sünnituslehe perioodi õigsuses, siis peaks ta esmalt pöörduma sünnitusabi osutanud raviasutuse sünnitusosakonna juhataja poole.

Sünnitushüvitise arvutamise näide:

Mari töötas töölepingu alusel ja jäi sünnituslehele 2006. aastal, seega arvutatakse tema hüvitis 2005. aasta sotsiaalmaksu põhjal. Mari eest maksti 2005. aastal sotsiaalmaksu 23 100 krooni (seega tulu 23 100/ 0,33 = 70 000 krooni) ning ta ei olnud ühtegi päeva töövõimetuslehel. Nii on Mari kalendripäeva keskmine tulu 70 000 jagada 365= 192 krooni.

Sünnitushüvitist saab ta 140 (päeva) korda 192 (kalendripäeva keskmine tulu) = 26 849 krooni. Summalt peetakse kinni tulumaks, nii et Mari saab sünnitushüvitist kätte 20 674 krooni.