Räägi oma haridusteest, erialavalikust ja sellest, miks sellise elukutse valisid.
Lennundusse sattusin juhuslikult – 9-ndas klassis sõlmitud kihlveo tulemusena. Kui keskkooli lõpetasin, siis mõtlesin, et see polegi paha mõte ja astusin Tartu Lennukolledzisse, kus lõpetasin lennuki piloodi eriala. Peale kooli läksin lennufirmasse Avies tööle, seal lendasin väikse lennukiga L-410 Soome, Saaremaa ja Kärdla vahet. Peale aastast seal töötamist kandideerisin Estonian Airi, kus olen nüüdseks peaaegu 2 aastat töötanud.
Tegeled paljude huvitavate asjadega, räägi neist lähemalt!
Matkamine on mul eluaeg hinges olnud. Sel aastal käisin Euroopa kõrgeima tipu, Mount Blanc´i mäe(4810 m) otsas, enne seda olen käinud ka Alpides ronimas. Lisaks nendele olen osa võtnud paljudest matkadest ka siinsamas Eestis. Mäed on mu südame võitnud ja aastal 2010 tahan minna Lenini tippu. Aga saabuval suvel on plaanis vallutada Ararat (5165 m), Türgi kõige kõrgem mägi. Enne Lenini tipu vallutamist plaanin käia Everesti baaslaagis ja seal väiksemaid tippe võtta. Kõike seda teen muidugi koos Nipernaadi matkaklubiga, kellega olen enamuse oma matkadest teinud. Kuna ma ei oska ujuda, siis sõbrad kutsusid mind sukeldumiskursustele, et ma õpiksin kõigepealt vee all ujumise selgeks ja alles siis päriselt. Ujuda ma ikka veel ei oska, kuigi läheb juba palju paremini kui varem. Aga sukeldumine meeldib küll. Sukeldunud olen Eestis ja ka Portugalis vahemeres. Kui ausalt rääkida, siis Vahemeri Lõuna Portugalis on sukeldumiseks igav, seda isegi minusuguse algaja jaoks, Punane meri on hoopis põnevam. Tänu oma tööle pean tihti Egiptuses viibima ja sukeldumine on seal huvitav. Selle kuu lõpus lähengi 6 päevaks Hurgadasse ja kohtun ka paari sukeldumissõbraga, kellega on plaanis mõned sukeldumised teha.
Milliseid ekstreemseid hetki Sa kogenud oled?
Eks igal inimesel tuleb ette ekstreemseid hetki. Minulgi on need olemas, aga ma ei oska öelda, millene neist kõige hullem on. Üldiselt on niimoodi, et kui oled selle hetke sees, siis sa ei mõtle, mis võiks juhtuda vaid tegutsed. Tagantjärgi mõtlen mõnikord küll, et päris hull oli. Kunagi juhtus nii, et maandusin langevarjuga hüpates puu otsa. Ekstreemne olukord on tekkinud ka purilennukiga. Ükskord hüppasin võistlustel ülepea vette ja oleksin ära uppunud, kui võistkonnakaaslased poleks mind ära päästnud. Kindlasti on mul ekstreemseid hetki veelgi, aga eelpool nimetatud on ilmselt kõige teravamad mälestused.
Kuidas armastad oma igapäevast vaba aega veeta?
Olen loomult rahutu ja kahjuks ei suuda kodus istuda. Igal vabal hetkel üritan midagi aktiivset teha, kas trennis käia või kui võimalus tekib, siis kusagil matkal olla. Loomulikult leian ma aega ka oma sõprade jaoks.
Millised on Su plaanid peatselt algavaks talvehooajaks?
Eelmisel talvel avastasin enda jaoks lumelaua ja juba selle kuu lõpus on plaanis Soome lauatama minna. Uue aasta võtan vastu mäel – nimelt teisel pool polaarjoont asuvatel Levil ja Yllasel. Veebruaris lähen kindlasti Slovakiasse madaltatratesse suusatma ja matkama.
Autor: Meelike Tammemägi