Autor: Raamatupidaja.ee • 11. oktoober 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Makse laekus septembri lõpuks 49,7 miljardit krooni, sellest septembris 6,2 miljardit. Kokku on laekunud 82,5 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on maksutulude laekumine kasvanud 9,8 miljardit krooni ehk 24,5 protsenti.

Sotsiaalmaksu laekumine kasvas septembris 24,2 protsenti. Võrreldes esimese poolaastaga on viimastel kuudel laekumise kasvutempo aeglustunud, kuid püsib siiski suhteliselt kõrgel tasemel. Eelkõige on kõrge laekumise põhjuseks keskmise brutopalga kiire kasv, mis näiteks teises kvartalis oli vastavalt Statistikaameti andmetele 21,2 protsenti. Kasvu on toetanud ka palgatöötajate arvu püsimine ligikaudu eelmise aasta tasemel.

Septembris oli juriidilise isiku tulumaksu laekumise kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga väga kõrge, ulatudes 159,9 protsendini. Peamiselt tulenes see väljamakstud ning maksustamisele kuuluvate dividendide mahu kasvust. Tegevusalade lõikes oli septembris kõige suurem laekumine absoluutnumbrites elektrienergia-, gaasi-, auru- ja kuumaveevarustuses, millele järgnesid toornafta ja maagaasi tootmine ning hulgi- ja vahenduskaubandus.

Käibemaksu laekumine ulatus septembris enam kui 2 miljardini. Võrreldes eelmise aasta septembriga suurenes laekumine 13,8 protsendi võrra, üheksa kuu kokkuvõttes on laekumine võrreldes eelmise aastaga suurenenud 23,1 protsendi võrra. Käibemaksu laekumist toetavad jätkuvalt kiire hindade, eratarbimise ja laenude kasv - inflatsioon ulatus septembris 7,2 protsendini, eratarbimise reaalkasv oli teises kvartalis 12 protsenti. Eraisikute tarbimisse suunatavate laenude jääk oli augusti lõpus 48,6 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal.

Mittemaksulisi tulusid laekus septembris ligi 1,6 miljardit krooni, sealhulgas Eesti Energia dividendidest 1 miljardit krooni. Üheksa kuu laekumine moodustab 9,6 miljardit krooni ehk 61,1 protsenti eelarvest, planeeritust tagasihoidlikumad on olnud laekumised varade müügist ja toetustest.

Välisvahendeid oli septembri lõpuks riigieelarvesse laekunud 34,4 protsenti 2007. aastaks planeeritust, ehk 2,9 miljardit krooni. Välistoetuste arvelt oli 30. septembriks välja makstud pea 2,9 miljardit krooni ehk 34,1 protsenti planeeritust.

Riigieelarvest on septembri lõpu seisuga tehtud kulusid 53,4 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab 67,7 protsenti planeeritud kulude mahust. Võrreldes aastataguse ajaga on kulud suurenenud 22,2 protsendi võrra. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustasid kogukuludest vastavalt 73,4 ja 19,9 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes eelmise aasta septembriga 21,5 protsenti ning tegevuskulud 22,1 protsenti, sh personalikulud 24,1 protsenti.