Juriidiliselt ei ole kõik korrektne

Kättemaks

Nimelt vahetult enne mainitud pankrotiavaldust oli ta esindanud halduskohtus ühte FIEd, kellelt maksuamet suurt tulumaksu välja nõudis. Maksuameti nõudes esines uskumatult palju rikkumisi ja Blumani sõnul selgus otse kohtu­saalis, et maksuametis ei teata suurt midagi väärtpaberitest ega nendega tehtavatest tehingutest. “Eks ma siis ütlesin kohtus maksuametit esindavale vanaprouale, et mingu teenitud vanaduspensionile. On kõigil lihtsam. Nii tal enesel kui ka maksumaksjatel.”

Bluman võitis vaidluse, aga sellal, kui maksuamet välja­mõistetud kohtukulusid tasus, ilmus kohtusse ka pankroti­avaldus Blumani suhtes. “Ma ei ole seda avaldust näinud ja selle sisu ma ei tea. Ma põhimõtteliselt ei suhtle maksuameti ja kohtutäituriga, kuni nad seadusi ei täida,” jätkab jurist, jutustades järgmise õigusriigis mõeldamatu loo.

Segane maksunõue

Kolm aastat tagasi sai Bluman maksuametilt tulumaksunõude. Arve oli veidi üle kümne tuhande krooni. Raha sisse nõudma asunud kohtutäitur Urmas Tärno nõudis pärast pangaarve arestimist aga mitu korda suuremat summat. Juriidiliselt oli see nõue alusetu, sest dokumendid olid valesti vormistatud.

Bluman jättis raha maksmata. Vahepeal oli Blumanil õigus arestitud pangakontolt võtta välja miinimumpalka, sest tal oli kooliõpilasest ülalpeetav. Täitur rahuldas tema taotluse, kuid tegelikult pangakontosid ei vabastanud, mistõttu jurist raha arvelt välja võtta ei saanud.

“Siis soovis ta mu elamisse sisse marssida koos maksu­ameti töötajaga ilma kohtu määruseta. Kui juhtisin sellele tema tähelepanu, sain sõimu osaliseks.” Bluman tuvastas asja uurides veel mitu maksuametnike tehtud jämedat viga. Muuhulgas oli tema toimikusse üleöö siginenud dokument, mis pidanuks maksuameti aastatetaguse vea heastama. Paraku oli see juriidiliselt ebakorrektne, sest sel puudusid number, kuupäev ja maksuameti juhataja allkiri.

Käsi peseb kätt