Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päike- hea kaaslane suvel
Suvi seostub paljude jaoks puhkusega ning kus seda aega ikka paremini veeta kui rannas või koduaias päikesevanne võttes. Päike annab kena jume, talvekülmaga tühjaks saanud energiavarud täituvad iseenesest ja veel kuu aega tagasi kimbutanud stress on kui käega pühitud. Siiski ei oleks mõistlik päikesega liialdada.
UV- kiirguse kasulikkusest ja kahjulikkusest
Nii rannaliival, solaariumis kui ka mujal päevitades tuleb oma terviseohutuse pärast arvestada UV-kiirguse intensiivsuse ja annusega. Samas tuleks meeles pidada, et mitte ainult päevitades ei pruugi nahk põletatud saada, vaid ka lihtsalt päikese käes ringi toimetades. Päike kiirgab kolme liiki kiirgust: UVA, UVB ja UVC. Kõige ohutumad neist on UVA-kiired.
A-kiirguse toimel sünteesib nahk D-vitamiini, paraneb ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb.Samas tekitab UVA-kiirgus päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike, põhjustab kortse ja seega ka naha enneaegset vananemist, vähendab naha loomulikku vastupanuvõimet, mistõttu soodustab nahavähi ja silmahaiguste (hallkae) teket. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel.Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest.
UVB-kiirgus soodustab samuti organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid ning tugevdab immuunsust. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.
Siiski ei tohiks ka selle kiirgusega liialdada, kuna päikesest on kasu vaid selle hetkeni, mil tekib päikesepõletus, see võib endaga kaasa tuua DNA mutatsioone, immuunsüsteemi nõrgenemist, melanoome ehk nahakasvajaid ja nahavähki, kroonilisi silmakahjustusi, naha vananemist ja paksenemist.UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse sellega liialdada solaariumides.
Kui plaan päevitada on kindel, siis soovitatame kasutada päikesefaktori ehk UV- filtriga päevitustooteid. Päikesekiirguse halva mõju eest kaitsevad kreemidesse lisatud komponendid, mis moodustavad UV-filtri. Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust iseloomustab toote kaitsefaktor (SPF), mida märgib teatud number. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutu päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga.Näiteks kui tavaliselt tekib päikesepõletus pärast 15–20 minuti pikkust päevitamist, siis kasutades kreemi kaitsefaktoriga 4, pikeneb ohutu aeg ühe tunnini.Selleks, et saavutada päikesekaitsevahenditel lubatud kaitset (SPF) tuleb arvestada pealekantava vahendi koguseks 2 mg/cm².
Samuti tasub meeles pidada, et ükski päikesekaitsevahend ei taga 100% kaitset UV – kiirguse eest.
Soovitused päikesevanni võtjatele:
* vältige otsest päikesekiirgust kella 11…15-ni;
* otsese päikesekiirguse vältimiseks kandke riideid, kaasaarvatud müts, särk ja päikseprillid;
* hoidke beebisid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest;
Hetkel kuum
* kasutage piisavas koguses päikesekaitsevahendit;
* kuuma ilmaga vältige organismi vedelikukaotust, selleks jooge võimalikult palju vedelikku, soovitavalt mineraalvett;
* et säilitada täielikumat kaitset liigse päikesekiirguse eest uuendage päikesekaitsekreemi peale ujumist/ kuivatamist;
* päevitada ei tohi ka mõnede ravimite tarvitajad (küsige selgitusi arstilt või apteekrilt).
Rohkem infot http://www.tervisekaitse.ee/?mid=188
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele