Valitsus andis heakskiidu valitsusleppes sätestatud tulumaksumuudatustele - aastaks 2011 tõuseb maksuvaba tulu 3000 kroonini kuus ja tulumaksu määr alaneb 18 protsendile. Samuti soovib valitsus kehtestada järgmisest aastast täiendava maksuvaba tulu alates pere esimesest lapsest.
Riigieelarve tulusid vähendab maksuvaba tulu tõstmine järgmisel aastal umbes 350 miljoni võrra. Et eelmise valitsuse poolt seadustatud tulumaksumäära üheprotsendiline vähenemine tuleval aastal vähendab maksutulusid veel 965 miljonit krooni, laekub riigieelarvesse järgmisel aastal 1,32 miljardi võrra vähem tulumaksu. 2009. aastal vähendavad tulumaksumäära vähenemine ja maksuvaba tulu tõus eelarvetulusid 1,8 miljardi krooni võrra. Lisaks vähendab 2009. aastal maksulaekumist ligikaudu miljardi krooni võrra täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest.
"Nagu kokku leppisime – maksuvaba tulu tõuseb ja tulumaksu määr väheneb," rääkis rahandusminister Ivari Padar. "Samas peame vajalikuks tõsta mõningaid aktsiisimäärasid ja seda mitmel põhjusel. Esiteks peame silmas rahva tervist, teiseks keskkonnahoidu ning kolmandaks eurole üleminekut, mille oleme endile sihiks seadnud. Mõistlik on kõik need sammud, mida Euroopa Liiduga ühinedes lubasime, kohe ära teha. Siis ei takista need meil eurole üleminekut ajal, kui inflatsioonikriteeriumi täitmine on käeulatuses,” selgitas Padar.
Valitsuse poolt heaks kiidetud kava kohaselt tõuseb järgmisel aastal EL miinimumtasemele tubakaaktsiis ja kerkib ka alkoholi aktsiisimäär. "Tubaka ja alkoholi aktsiisimäärade tõstmine on ennekõike seotud tervistlaastavate harjumuste laia levikuga Eestis,” toonitas rahandusminister Ivari Padar. ”Aktsiisimäärade kasv toob kaasa tubakatoodete ja alkoholi hinnatõusu, see aga aitab pidurdada tarbimise kasvu.”
Alkoholiaktsiisi määrasid on viimase kaheksa aasta jooksul tõstetud vaid 5 protsenti, inflatsioon on selle aja jooksul olnud aga 33,6 protsenti. Ka on sissetulekud suurenenud oluliselt rohkem kui alkoholi hind. „Nii tarbimise pidev kasv kui suured erinevused üldise hinnatõusu ja alkoholiaktsiisi määrade tõstmise vahel viitavad sellele, et on aeg neid maksumäärasid tõsta,” selgitas rahandusminister.
Plaani kohaselt tõusevad järgmisel aastal ka mootorikütuste aktsiisimäärad ning elektrienergiale kehtestatakse aktsiis 5 senti kilovatt-tunni kohta. Elektri aktsiisiga maksustamise kohustuse võttis Eesti EL liitumisleppega. Et aktsiisi kehtestamise järel ei pea elektri tootja enam riigile maksma süsinikdioksiid saastetasu, siis tarbija jaoks sellest tulenevat elektri hind ei tõuse.
Aktsiisimuudatused tooksid järgmisel aastal riigieelarvesse täiendavalt 2,2 miljardit krooni ning aastal 2009. aastal 1,6 miljardit krooni.
"Tulumaksumuudatustel, mis jätavad inimestele rohkem raha kätte, on küll märkimisväärne mõju riigieelarvele, ent aktsiisitõusud toovad osa sellest rahast riigieelarvesse tagasi ja riik saab seda kasutada inimeste elu parandamiseks," toonitas rahandusminister. „Valitsuse töötsükkel pole üks, vaid neli aastat - ehkki tuleval aastal kasvavad riigi maksutulud harjumuspärasest rohkem, vähenevad riigi tulud nelja aasta peale kokku enam kui nelja ja poole miljardi krooni võrra. Kõige olulisem on aga, et muutub maksude struktuur – võtame üha enam suuna raiskava ja tervist kahjustava tarbimise maksustamisele, selle asemel et tööjõudu maksustada,” rääkis rahandusminister.
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
1
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
2
Vaata ka rahapesu andmebüroo analüüsi Eesti firmade kohta
Viimased uudised
Raamatupidamisbürood peavad tuvastama kliendi tegeliku kasusaaja ja kontrollima andmeid.
Mängu viimane päev on 20.10
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele