23.04.07, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lähetusega seotud ületunnid – hüvitada või mitte?

Viimasel ajal on juristid ajakirjanduses arvamust avaldanud lähetuspuhuste ületundide tekkimise ja tasustamise teemal . Seisukoht: kuna töölähetusse sõit toimub tööandja korraldusel, siis on see töötaja tööülesanne ja järelikult peab ka see olema tööaeg. Kui lähetusse sõidu tõttu ületatakse päeva või arvestusperioodi tööajanormi, tekib ületunnitöö, mis tuleb hüvitada poolte kokkuleppel kas lisatasu või vaba ajaga. Küsitlesin oma tuttavaid selgitamaks, kui paljudele neist on tööandja kompenseerinud lähetusse minekust või sealt tagasipöördumisest tulenevaid ületunde kas lisatasu maksmise või vaba aja andmisega. Selgus, et sel alusel ei ole keegi veel täiendavat hüvitust saanud. Ka erinevaid auditeid läbi viies oleme uurinud, kas tööandja on kompenseerinud töövõtjale lähetusse minekuga või sealt tulekuga seotud ületunde kas lisatasu maksmise või vaba aja andmisega. Selgunud on, et auditeeritud asutused ei ole nimetatud tingimustel täiendavat hüvitust võimaldanud.

Aga teie, head lugejad, raamatupidajad, kas te üldse teadsite, et tööandjal on kohustus töövõtjale lähetusse minnes või sealt tulles sõiduga kaasnenud ületunnid lisatasuna hüvitada ja kui paljud teist seda teinud on? Kas teie käest on nimetatud lisatasu välja- maksmist taotletud?

Igal töötasuga seotud väljamaksel peab aluseks olema tööajaarvestus. Nüüd tekib küsimus: kuidas mõõta ja kontrollida seda, kas lähetusse ja sealt tagasi sõitmine on ületanud päeva või arvestusperioodi tööajanormi? Kui välislähetuse korral on asi veidi lihtsam, sest laeva- ja lennukipiletitel kajastuv väljumise aeg ja pilet ise on siinkohal raamatupidajale piisavaks algdokumendiks tõendamaks tegelikku väljasõidu aega, siis kuidas mõõta võimalikke tekkinud ületunde sel juhul, kui töötaja on käinud lähetuses isikliku autoga? Kui näiteks kell 17.00 Tartust Tallinnasse töölähetusest tagasisõitu alustav töötaja käib vahepeal mõned tunnid külas ka Põltsamaal elaval vanaemal, kuidas me siis ületunde mõõdame ja kas ületundideks loeme aega ainult kuni vanaema majani? Kust läheb antud juhul piir töö- ja vaba aja vahel?

Ja kas mitte ei kuulu teatud ametikohtade tööülesannete hulka esindamine, koordineerimine, juhtimine, koostöö (välisriikide esindajatega) vms, mis toob kaasa pidevaid lähetustes viibimisi. Seega oleksid lähetusse sõiduga ja sealt tagasitulekuga kaasnevad ületunnid juba sellise ametipalga sees?

Kuigi õigusaktidest tulenev tööaja definitsioon ja ületunnitöö eest tasustamise regulatsioon toetavad lähetusse minekul ja sealt tulekul tööajanormi ületamisel tekkiva ületunnitöö kompenseerimist ühel või teisel moel, siis kas see norm on ka reaalses elus rakendatav – s.t mõõdetav ja kontrollitav ja kas see on olnud õigusakti loomise eesmärk?

Kui sõitmisega lähetusse ja sealt tulekuga kaasnevate ületundide kompenseerimise nõue on ilma märkimisväärsete täiendavate ressurssideta (aja- ja tööjõukulu) reaalselt täidetav väikeses, paarikümne töötajaga ettevõttes, kellest mõni üksik paar korda aastas lähetuses käib, siis kuidas korraldada seda mõnes suures rahvusvahelises ettevõttes või avaliku sektori asutuses, kus töötab mitusada (-tuhat) inimest, kellest vähemalt mitukümmend on pidevalt lähetustes? Kas luua eraldiseisev töökoht inimesele, kes pidevalt peaks arvestust jooksvate ületundide ja sellega seotud algdokumentide kontrolli üle? Ja kui suured tööjõukulud see täiendavalt endaga kaasa tooks?

Lisaks tasub siinkohal meelde tuletada, et Vabariigi Valitsus on oma määrustega fikseerinud lähetusse minemise ja naasmise päevade osas päevaraha maksmise tingimused - välislähetuse puhul makstakse väljasõidu päeva eest välislähetuse päevaraha juhul, kui sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd ning saabumise päeva eest juhul, kui saabumispäeva algusest (kell 00.00) on sõiduki saabumise ajaks möödunud vähemalt kolm tundi .

Käesolevas artiklis on tõstatatud palju küsimusi eesmärgiga algatada diskussioon ning püüda leida vastuseid eeltoodud küsimustele kujundamaks seisukohta, kuidas siis ikkagi käituda – kas hüvitada ületunnitöö, mis on tekkinud lähetusse sõidu tõttu päeva või arvestusperioodi tööajanormi ületamisel või kehtestada normid, mis antud juhul ületunnitöö kompenseerimise välistaksid?

Meie seisukoht auditeerides on siiani olnud järgmine: kuna töövõtjale makstakse lähetuse päevaraha, mis on küll osaliselt toitlustuskulude katmiseks, kuid samas ka tasu lähetuses olemise eest, ning ressurss, mis kuluks lähetustega seotud ületundide fikseerimisele ei oleks mõistlik ning otstarbekas, ei ole lähetusega seotud ületundide tasustamine nõutav. Küll aga on oluline, et tööandja teenistussuhte alguses töövõtjale selgitab, millises mahus on antud ametikohal lähetustega tegemist, tagamaks läbipaistva töösuhte selle algusest alates. Samas on tööandjal alati ka võimalus maksta päevaraha üle kehtestatud määra ehk üle 80 või 500 krooni, kompenseerides sel viisil võimalikud ületunnid, kuid tasudes erisoodustusmaksu.

Autor: Krisi Pungas

Seotud lood

Sisuturundus

05.12.24, 07:30

Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub

Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Lähetusega seotud ületunnid – hüvitada või mitte?

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga