Emotsioonid loevad
“Kui me tänases infoühiskonnas tarbime emotsioone väljaspool tööd, siis samasugune suund kehtib ka organisatsioonis,” kinnitab Vilve Kalda. “Arvan, et tarkadel ja loovatel inimestel on rohkem valikuid. On täiesti kindel, et valiku tegemisel on olulised meeskonnas valitsevad emotsioonid ja juhi isiksus.”
Aga milline tööandja võiks tänapäeval rahulduda mõtlemist vältivate, loovuseta inimestega?
Ilmselt pole temaatika olulisus kõikide Eesti tööandjateni veel jõudnud. Ometi pole personalijuhtimise, organisatsioonikultuuri ja ettevõtte põhiväärtuste valdkond enam täiesti tundmata maa, nagu see oli 1991. aastal.
Toona töötas Tartu Riikliku Ülikooli juristiharidusega Vilve Kalda kadunud Rein Kaarepere Tartu Kommertspangas juristina. Panka saabusid muu välismaa korrespondentsi seas kirjad adressaadile “personnel manager”.
“Pangas töötajad said aru, et see on personalijuht, aga keegi ei teadnud, mida see tähendab,” meenutab Kalda, kellele Kaarepere tegi viimaks ettepaneku asuda valdkonnaga tegelema. Sulle see sobib, oli Kaarepere talle öelnud.
Eesti organisatsioonides tegutsesid siis veel kaadriosakonna juhatajad. Nende tööülesanded piirdusid pelgalt inimeste tööle ja töölt lahti vormistamisega, samuti tööraamatute haldamise ning puhkuse arvestamisega.
Just Kaarepere oli see, kes hakkas väärtustama personalijuhi ametit ja nõudma sellelt juhtimisele kasu. Ta küsis küsimusi – milline on mõõdetav väärtus, mida personalijuht loob? Kuidas mõjub personalijuhi tegevus tavatöötajale?
Loe artiklit täispikkuses äriajakirjast Saldo.
Seotud lood

Kolme raamatupidaja kogemuslood