Koos äriregistri kiirmenetluse sisseviimisega on sellest aastast muutunud ka ettevõtjate tegevusalade kajastamine. Näiteks hakkavad ettevõtjad näitama ettevõtte täpset tegevust ning äriregistris on nüüdsest kajastatud tegevusalade arv piiratud. See aitab selgeks teha, millega ettevõte reaalselt tegeleb.
Kõige suurem muutus on seotud põhitegevusalaga. Nimelt teatab iga uus ettevõtja äriregistrit pidavale kohtule kavandatud põhitegevusala. Hiljem esitavad äriühinguid registrikohtule majandusaasta aruande ning nende tegevusalade andmeid uuendataksegi aruannete põhjal. FIE-d saadavad muutunud tegevusala kohta teate. Nii aruandeid kui tegevusala muutmisteateid saab esitada kirjalikult või võrgulehe https://ekanded.eer.ee kaudu.
Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu sõnul on tegevusalade uue kajastamise eelised ilmselged. „Täpset infot tegelike tegevusalade kohta ei kasuta üksnes avalik sektor, vaid see andmestik on väga vajalik ka ettevõtjaile endile. Uue süsteemi kohaselt on näiteks palju lihtsam välja selgitada nii äripartnereid kui ka konkurente,“ toob Viljar Peep välja muudatuste ühe positiivse külje.
Teine suurem muudatus seisneb selles, et nüüdsest ei saa enam tegevusala vabalt sõnastada, vaid näitama peab täpse tegevuse. „Paraku kohtasime seni äriregistris sageli selliseid „paljuütlevaid“ tegevusalasid nagu „tootmistegevus“, „jae- ja hulgikaubandus“, „transporditeenused“. Mis nende taga tegelikult on, sellest äriregistri kasutaja kahjuks aru ei saa. Uus andmestik annab täpse ülevaate, millega ettevõte tegeleb,“ märkis Peep.
Selle muudatusega tuleb tegevusala näitamisel kasutada Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK). EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaator, mis koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena eesti ja inglise keeles võrgulehel http://www.eer.ee/emtak.phtml.
Kolmas muudatus seisneb selles, et äriregistris kajastatud tegevusalade arv on piiratud. „Seni oli paljudel äriühingutel põhikirjas paar-kolmkümmend tegevusala „seinast-seina“ põhimõttel. Reaalsusega oli neil sageli vähe pistmist. Nüüd näidatakse registrissekandmisel vaid ühte tegevusala ehk siis kavandatud põhitegevusala,“ sõnas Viljar Peep.
Majandusaasta aruandes näidatakse kuni kümme aruandeaasta tähtsamat tegevusala müügitulu alusel. Ebaolulisi tegevusalasid ei pea kajastama. Ühe suurema muutusena ei nõuta enam ka tegevusalade näitamist põhikirjas. „Tegevusala kaotab äriregistris õigusliku tähenduse ning muutub informatiivseks ja statistiliseks andmeliigiks,“ sõnas Peep. Enam ei pea ka esitama registrikohtule tegevuslubasid, kui ettevõtja tegeleb litsentseeritud alal.
Klassifikaatoripõhiste tegevusalade majandusaasta aruandes kajastamise kohustus kehtib alates 1.jaanuarist 2007 ja hiljem alanud majandusaastate kohta.
Autor: Mart Siilivask
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.