Stanfordi ülikooli professor Gerald M.Reaven pani 1988. aastal tänapäevasel viisil esimesena kokku kõik terviseprobleemide alged, mis igaüks eraldi või mitmekesi koos tõstsid südame ja veresoonkonna haiguste väljakujunemise ohtu. Seda sündroomi on sestpeale nimetatud erinevalt — alguses X-sündroomiks, hiljem ka düsmetaboolseks ja Reaveni sündroomiks.
Kõigi nende sündroomi nimega ühendatud haiguste tekkeohu esimene märk on, et insuliini toodetakse pikka aega liig palju. Insuliin, mis on glükoosi jaoks nagu võti rakkudesse pääsemiseks, “eskordib” toidust saadud suhkru e glükoosi vere kaudu keha rakkudesse. Seal kasutatakse seda kütusena ja ülejääk pannakse maksa tallele. Liiga kõrge vere insuliinitaseme esilekutsujaks on veresuhkru e glükoosi kõrge tase. See omakorda on tingitud toidus olevatest liigsetest süsivesikutest.
Kui energiat on rakus ülekülluses, võib rakk kaotada suure osa insuliiniretseptoritest ja glükoos ei pääse enam sisse. Seega saab kõik alguse valest toitumise ja energiakulutamise tasakaalust — saame toidust sageli ja pika aja jooksul oluliselt rohkem energiat, kui kulutame.
Laienenud kõhuke annab aga märku, et kõik anumad on juba ladestatud energiat täis — ei mahu rohkem!
kehakaalu langetamises (7-10% algsest, või KMI viimine alla 25) füüsilises aktiivuses (vähemalt 30 min/päevas) suitsetamisest loobumises mõistlikus toitumises.
Kui elustiili muutmine osutub ebapiisavaks, on vaja rakendada ravimitega ravi eri komponentide suhtes — vererõhku alandavat, lipiide langetavat, veresuhkru taset normaliseerivat.
Arvestama peab sotsiaalseid ja psühhosotsiaalseid faktoreid, mille mõju südamehaiguste tekkele ja kulule on põhjalikult uuritud viimasel aastakümnel. Psüühiline stress on Eestis paljus seotud perekonna majandusliku olukorraga, madala sissetulekuga, tööpingetega. Psüühiline stress käivitab “võitle või põgene” mehhanismi, mis viib kümnete bioaktiivsete ainete hulga kasvule.
Et neid aineid ära ei kasutata ja pingeseisund ei lahene, sest reaalset võitlust või põgenemist on tänapäeval harva vaja, siis osutub see stressi lahendamise mehhanism ühtäkki kaitsmise asemel kahjustajaks. Ka võivad kroonilise stressiga kaasneda enesehävituslikud käitumismallid (alkoholism, suitsiidid) ning huvipuudus kahjustava elustiili muutmiseks. Seetõttu on pikaajaline vaimne stress tunnistatud südamehaiguste riski tekitajaks.
On teada mitmed südamehaiguste teket soodustavad psühhosotsiaalsed faktorid — madal positsioon ühiskonnas, madal haridustase, rahulolematus peresuhete ja elukutsega, pikajalised tervise- ja rahaprobleemid, krooniline ärevus ja depressioon jt.
Vähem on uuritud kroonilise stressi mõju metaboolse sündroomi väljakujunemisele. Murdepunktiks osutusid T. Chandola jt käesoleval aastal ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuringutulemused. Uurimistöö mastaapsus on muljetavaldav. Keskmiselt 14 aasta jooksul uuriti 10 308 Londoni ametnikku 20 eri ametkonnast. Hinnati spetsiaalselt koostatud ankeetide põhjal ametnike subjektiivset tööstressi, elustiili, karjääri ning tehti meditsiinilised uuringud.
Analüüsist selgus, et kroonilise tööstressiga meestel kujunes MS välja 2 korda sagedamini kui neil, kes oma tööd stressirohkeks ei pidanud. MS väljakujunemist soodustasid juur- ja puuviljavaene toit, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja füüsiline mitteaktiivsus. Ilmnes ligikaudu kahekordne vahe MS esinemissageduses ühesuguse vaimse stressi taseme korral ametiastmestiku kõige madalamal ja kõrgemal asuvate töötajate vahel. Tähendab, et kõrgem sotsiaalne staatus tasakaalustas suurel määral stressist tingitud tervisekahjustusi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui enamiku SVH haigestumist ja suremust soodustavate riskifaktorite — arteriaalne hüpertensioon, verelipiidide düsbalans, suitsetamine, 2-tüüpi diabeet, jne korrigeerimisega on viimastel aastakümnetel saavutatud suurt edu, siis psüühiliste faktorite kahjustavale toimele (eriti MS väljakujunemise aspektist) on pööratud siiani suhteliselt vähe tähelepanu. Ka on nende korrigeerimine keerulisem. Eeldab nii sotsiaalsete ja psüühiliste abinõude kui ka ravimite kasutamist.
Ravimata MS puhul tekivad suurte veresoonte kahjustused nagu infarkt, ajuinsult, kardiaalne äkksurm jmt keskmiselt 15 aasta jooksul, suitsetajatel on ajavahemik reeglina veel lühem.
Autor: Jüri Kaik

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele