26. november 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks küsimus
Olukord, kus ainult jooksva aasta puhkuse andmisel
eelnevatest aastatest saamata puhkusekohustus aina vananeb, kuni kaotab
kehtivuse, on töötajale kahjulik. Olen veendunud, et kui töötaja vaidlustab
puhkuse aegumise kohtus, siis ta võidab selle vaidluse.
Töötaja kui töösuhte nõrgema poole õigusteadvuse üle teoretiseerida ju natuke võib, kuid ma ei saa nõustuda mõttega, nagu tööandjad teadlikult ja tahtlikult hiiliksid kõrvale varasematel aastatel saamata jäänud puhkuseosade andmisest, et need siis ühel hetkel aegunuteks kuulutada. Tööandjad peaksid soosima nende "sabade" ärakasutamist, sest kes oleks huvitatud lepingu lõpetamisel hiiglasuurte puhkusehüvitiste maksmisest. Esmajärjekorras antakse jooksva aasta puhkus. Segaduste ärahoidmiseks tasub alati märkida puhkuste ajakavasse, millise tööaasta eest puhkus antakse.
Kui mõlemad pooled täidavad PuS N 7 tingimusi, ei saa probleemi tõusetudagi. Millise otsuse kohus võiks säärase vaidluse korral teha, ennustada ei oska. Mina isiklikult ei näe siin üldse alust vaidlemiseks!
Autor: Thea Rohtla
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!