Eestlaste jalad ei kannata kriitikat

Et seen endale nahale või küünele saada, peab kontakteeruma nakkuse kandjaga või esemetega, kus seen on olemas. Seen antakse edasi eostega, mis on väga ilmastiku ja muude väliste tegurite kindlad. Nad säilivad pikka aega. Sageli esineb sel puhul nahal või küüntel ka mikrotrauma, mis ei pruugi palja silmaga nähtavgi olla ja sagedane kontakt seennakkusega.

Nakatumist soodustavad ka mõned üldhaigused, eelkõige diabeet, mis naha vastupanuvõimet infektsioonidele vähendab. Ka jalgade deformatsioonid, hõõrutud nukid, suur surve labajalale on ohutegurid.

Meie inimeste jalad ei kannata ka ortopeedi pilguga vaadatuna mingit kriitikat. Sissekasvanud küüned, hõõrutud ja isegi vesivillides kannad ja varbad, muutunud jalakuju, risti- ja pikivõlvide lamenemine — kõik võivad olla ohuteguriks ka seennakkuse kergemale külgehakkamisele.

Naiste- ja terviseväljaannete soovitus on suvel võimalikult palju paljajalu käia. Sihuke kerge torkimine ja värske õhk olevat kõigiti kasulik. Mina ei tunne nahaarste, kes soovitaksid paljajalu käia. Üks risk on võimalikud traumad, kust seeneosed või bakterid paljasse jalga kärmesti külge hakkavad — ehk siis kuritegu enda vastu. Teine kuritegu on nakkuse kandjana seeneoseid ka maapinnale või basseiniserva teistele puistata. Plätud võimaldavad kontaktpinda võimaliku nakkuskohaga vähendada, kuid 100% nad nakkusohtu eemal ei hoia.

Haiguskandjad on ainult varvaste vahel?

Ei ole ainult. Inimese nahk on kaetud sarvkihiga, aga sarvollus on just seene “meelistoit”. Varbavahedes on nahk väga õhuke, sinna tekivad esimesed silmale nähtavad põletiku tunnused, nakatumine võib aga toimuda ka mujal kehal ja nähtavate haigustunnuste ilmnemine võtab siis palju rohkem aega.

Ütlesite, et naha- ja küüneseened võivad erinevad olla. Siis nagu puravik ja kuuseriisikas?

Eestis on levinud kolm suurt seeneperekonda koos hulga nende alaliikidega. Pärmiseened, hallitusseened ja dermatofüüdid, mis kõik võivad inimesel parasiteerida. Tänapäeval on ravimeid, mille toimespekter mõjutab mitut erinevat seeneliiki, aga ka neid, mis vaid ühele liigile mõjub. Et patsient saaks õige ravi ja jääks ära asjatu rahakulutus, tuleks teha spetsiaalne laboratoorne analüüs. Peale vastust saab siis vastavalt haigustekitajale määrata ka õige raviskeemi. Kes omal käel juba rahvameditsiini ja käsimüügis olevate vahenditega tulutult seenest vabaneda püüdnud, peaks pöörduma õige ravi saamiseks nahaarstile.