Tihti praktiseerivad tööandjad tegelike töölepinguliste suhete varjamiseks töövõtu- või mingite muude lepingute sõlmimist, lootes, et võidavad nii majanduslikult kui ka protseduuriliselt lepingu lõpetamisel.
TLS N 8 kohaselt eeldatakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist. Vaidlustatud lepingu tunnistamisel töölepinguks kohaldatakse juba TLS sätteid nendest tulenevate järeldustega. Esialgne näiline kokkuhoid võib seega pöörduda tööandja vastu.
Kui tööleping lõpetatakse poolte kokkuleppel TLS N 76 alusel, siis peab kandele töölepingus eelnema ka kirjalik kokkulepe leping antud alusel lõpetada; kui lõpetatakse TLS N 86 p. 5 ehk katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis saab rääkida ikkagi katseaja ebarahuldavatest tulemustest TLS N 33 ehk katseaja mõttes, mitte aga töökohustuste rikkumisest või usalduse kaotamisest katseajal.
Töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel, eriti TLS N 86 p. 6-8 ehk distsiplinaarkaristusena lõpetamise alustel ei arvestata töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega sätestatud nõudeid - põhiliselt karistuse määramise tähtaja, karistuse vormistamise ja selle töötajale teatavakstegemisega seotud nõudeid.
Töölepingu lõpetamisel TLS N 86 p. 6 ehk töötajapoolse töökohustuste rikkumise alusel peetakse ekslikult eelnevateks rikkumisteks varasemaid suulisi märkusi, lepingu lõpetamise aluseks olev rikkumine ei ole sisuliselt hinnatav kui esmakordne jäme töökohustuste rikkumine.
Suhteliselt tihti on töölepingu lõpetamisel seoses usalduse kaotamisega arvesse võetud asjaolud, millised puuduvad TLS N-s 104 lg. 2, mis käsitleb töölepingu lõpetamist seoses usalduse kaotamisega. See omakorda toob kaasa lepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse.
Autor: Enn Reinsalu

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele