Autor: Mariann Lugus • 2. märts 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2001. aasta algul jõustunud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse kohaselt võib osaühing registreerida oma osad Eesti väärtpaberite keskregistris, mida peab AS Eesti Väärtpaberikeskus (EVK). Osade registreerimine keskregistris on osaühingule vabatahtlik.

Registreerimise võimalust oleks mõttekas kaaluda, kui planeeritakse omanikeringi muuta. Seda just seetõttu, et osade registreerimisel vabaneb osaühing osade ostu-müügi- ja pantimistehingutega seotud toimingute notariaalsest läbiviimisest ja osanikud saavad ostu-müügitehinguid sooritada lihtsalt ja kiirelt pankade vahendusel.

Kui osanikeringi kuulub ka välisriigi isikuid/mitteresidente, on just neil mugav interneti vahendusel, kasutades e-registrit, ja eeldusel, et nad on liitunud internetipangaga, igal ajal võimalik omada ülevaadet oma osadest.

Lisaks ostu-müügitehingute lihtsusele ja kiirusele tasub teada ka asjaolu, et sageli on ostu-müügitehingute tehingutasud pankades väiksemad kui notari juures. Notariaalse tehingu tasud sõltuvad konkreetse tehingu väärtusest ja tehingus osalevate osapoole arvust.

Ettevõttele laieneb kohustus pärast osade registreerimist tasuda osade registris hoidmise eest EVK-le hooldustasu. Hooldustasu makstakse neli korda aastas ja selle suurus sõltub osakapitali suurusest.

Väikese osakapitaliga “ühemehefirmadel” on soovitatav enne osade registreerimist selle plussid ja miinused tõsiselt läbi kaaluda ja alles siis teha vastav otsus.

Pärast osade registreerimist kohustub osaühing teavitama EVKd igast osadega seotud õigusi muutvast toimingust, näiteks osakapitali muutmine, ühingute ühinemine, nime muutus jne. Seda eelkõige seetõttu, et EVK registri pidajana ja registrisse kantud osaühing saaksid täita ühist eesmärki – tagada korrektset arvepidamist osaühingu osade ja nendega seonduvate tehingute üle. Kuigi osade registreerimine toimub vabatahtlikkuse alusel, on osade registrist kustutamine (väljaviimine) võimalik üksnes piiratud juhtudel (näiteks osaühingu lõppemine). Selline piirang tagab eelkõige andmete õiguskindluse ning kõigi osapoolte (osanikud ja võlausaldajad) õiguste kaitse.

Registreerimiseks on vajalik osanike otsus, osanike nimekiri, osaühingu põhikiri ja taotlus. Menetlemine toimub kiiresti (maksimaalselt viie tööpäeva jooksul) ja ladusalt, kui kõik vajalikud dokumendid on korrektselt vormistatud ja nõuetekohaselt esitatud. Osaühing on võrreldes aktsiaseltsiga kümme korda väiksema kapitalinõudega, lihtsamate juhtimis- ja aruandlusnõuetega äriühingu vorm, hetkel populaarseim äriühingu vorm Eestis.

Tehingute lihtsus on peamine eelis peamisteks väärtpaberite keskregistrisse registreerumisest saadud hüvedeks peavad registreerunud osaühingud:

Registreerimise tasu on tagasihoidlik keskregistris registreerimisega seotud kulud Osade registreerimistasu väärtpaberite keskregistris on ca 500 krooni + km.

Vaata ka:

www.e-register.ee

www.notar.ee/9163