16. august 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle kohaselt on käive:

Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades.

Käibemaksu objekt on:

Teenuste ekspordi ja impordi määratlust seadus ei sisalda. Maksustamine sõltub sellest, kas seadus loeb käibe tekkimise kohaks Eesti (sellisel juhul lisandub teenuse maksustatavale väärtusele käibemaks standardmääras) või kui teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, on käibemaksu määr 0%, välja arvatud maksuvaba käibe korral.

Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane – ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus.

Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 250 000 krooni ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri ületamise päevast alates tuleb maksustatavate kaupade ja teenuste võõrandamisel arvestada ja tasuda käibemaksu.

Käibemaksu üldine määr on 18%.

Käibemaksu alandatud määr 5% kehtib seaduses loetletud kaupade ja teenuste suhtes (nt raamat, ohtlike jäätmete käitlemine, ravim, etenduse või kontserdi korraldamine teatud tingimustel).

Käibemaksumäär 0% kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja muude seaduses loetletud kaupade ja teenuste puhul.

Käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. Aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks peab käibemaksukohustuslane esitama Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsiooni ja kandma üle tasumisele kuuluva maksusumma. Käibemaksu arvestamine toimub lisandunud väärtuse maksu põhimõtte alusel ning selle maksab lõppastmes kinni tarbija.

Tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil seaduses nimetatud tehingutelt või toimingutelt (käibemaksu objektilt) arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

Sisendkäibemaks on teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud ja ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti on sisendkäibemaksuks ettevõtluses kasutamiseks imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud käibemaks.

Kui ostetud kaupu ja teenuseid kasutatakse nii maksustava kui maksuvaba käibe teostamiseks, arvatakse maha ainult see osa sisendkäibemaksust, mis on kulutatud maksustatava käibe teostamiseks.

Registreeritud maksukohustuslane esitab kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral ostjale arve, milles tuleb kajastada kõik seaduses nõutud andmed. Seadus annab ka võimaluse, et ostja ise väljastab arve (kirjaliku kokkuleppe olemasolul müüjaga). Kui summa ei ületa 1000 krooni (ilma käibemaksuta), võib teatud tingimustel väljastada lihtsustatud arve. Kuigi arvel ei nõuta selle väljastaja allkirja, kehtivad arvele raamatupidamisdokumendina siiski kõik raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded (sh säilitamiskohustus 7 a, viseerimine raamatupidamiskohustuslase poolt). Käibemaksusumma peab arvel olema märgitud Eesti kroonides olenemata asjaolust, et 6. direktiivi kohaselt võib arveid väljastada liikmesriikide erinevates vääringutes.

Käibe tekkimise aja arvestuses ei loeta enam käivet tekkinuks arve väljastamisest. Käive on tekkinud, kui on toimunud üks kahest (varaseim):

Ühendusesisese käibe puhul on käibe tekkimise aja määramine mõnevõrra erinev. Sisendkäibemaksu arvestuses ei ole mahaarvamise nõutav eeltingimus, et teenus või kaup oleks eelnevalt kätte saadud. Sisendit võib maha arvata ka ettemaksu tegemisel ettemakstud summa ulatuses, kui selle kohta on arve saadud.

Kaupade käivet, mis toimub Euroopa Liidu riikides ning mida varem käsitleti ekspordi ja impordina, nimetatakse 1. maist kauba ühendusesiseseks käibeks või soetamiseks. Kaupade ühendusesisene käive (intra-Community supply) tekib, kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele. Käive loetakse toimunuks kauba võõrandamise riigis, kuid maksustamine (arvestamine ja tasumine) toimub kauba sihtkohariigis. Ühendusesisese käibe võimalus on välistatud, kui müük toimub lõpptarbijale, kes ei ole käibemaksukohustuslane (sel juhul toimub maksu deklareerimine ja maksuhaldurile tasumine müüja poolt), samuti juhul, kui kaup võõrandatakse ühendusevälisele saajale - näiteks Venemaa või Ameerika Ühendriikide käibemaksukohustuslasele - kauba ekspordina.

Kauba ühendusesisese soetamise (intra-Community acquisition) mõistet on käibemaksukohustuslasest soetajal oluline teada ühendusesisese käibe korral pöördmaksustamise õiguse rakendamiseks. Pöördmaksustamine tähendab lühidalt seda, et kauba soetamiselt arvestab ostja käibemaksu Eesti käibemaksumäärade järgi, kuid ta saab selle samas deklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha arvata. Reaalne maksukohustus tekib saajal üksnes juhul, kui tema ettevõtluse väljundiks on nii maksustatav kui maksuvaba käive – st kui ta kasutab sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni.

Autor: Aktiva, ettevõtja infovärav