25. juuli 2005
Jaga lugu:

IV Ostuarved ja side pangaprogrammidega

Ostuarved ehk arveldused hankijatega ehk ostureskontro ehk ? - erinevates programmides erineva nimetuse all, kuid tähendab siiski ühte ja sedasama - ettevõttele esitatud arvete registreerimine ja tasumiste koostamine/jälgimine.

Algsaldode sisseviimine ehk kuidas fikseerida programmiga töö alustamise hetkeks tasumata olnud arved. Kindlasti kajastuvad nad algbilansis, kuid enamus raamatupidajaid soovib need ka ostuarvetena ülesse võtta. Mida teha, et võlasaldo kogemata topeltsuureks ei kujuneks, seda tuleb hoolikalt uurida juba konkreetse programmi kasutusjuhendist. Ostukäibemaksu kajastamine ehk kas saab ise käibemaksu summat sisestada. Kuna raamatupidamisprogrammide üks põhifunktsioone on arvutamine, siis on loomulik, et ka ostuarvete puhul arvutatakse käibemaks välja. Paraku nõuab seadus, et käibemaksu summa tuleb märkida just täpselt selline nagu hankija arvel. Panga teenustasu ehk kuidas seda märkida. Sooritades läbi panga maksekorraldust tuleb arvestada tõsisasjaga, et lisaks hankija arvele väheneb pangakonto ka teenustasu võrra. Vaadake järgi, et programm oskaks selle tehingu kajastada. Tähtaja järgi grupeerimine ja tasumissoovitused ehk maksetähtaegade jälgmine. Maksedistsipliin annab firma usaldusväärsusest ettekujutuse äripartneritele. Loomulikult võib sissetulnud arved kohe ära maksta, kuid enamus firmasid siiski nii ei tee. Ka ajutistesse makseraskustesse sattunud firmal on antud aruanded olulised, et leida parimaid kompromisse. Sel juhul on eriti hea, kui tasumissoovituste aruanne on ühendatud müügiarvetel baseeruva laekumisennustuse aruandega hindamaks võimalikult täpselt raha liikumist tulevikus. Tasumised ja pangaeksport ehk kas programmis koostatud maksekorraldused saab lihtsa vaevaga internetipanka transportida. Siin tasub meeles pidada, et kui programmis on antud võimalus olemas, ei hakka ta siiski enne tööle, kui pangaga on internetipanga kasutusleping sõlmitud. Laekumised ja pangaimport ehk internetipanga väljavõtte laekumise mugav siirdamine oma raamatupidamisprogrammi. Levinud on 2 võimalust: kas kõik laekumised tuuakse nn. toorandmetena laekumiste registrisse ja kasutajal jääb üle laekumised arvetega seostada või siis toimub arvete ja laekumiste seostamine arve/kliendi viitenumbri alusel ehk programmi imporditakse automaatselt ainult need laekumised, mida saab viitenumbri abil konkreetse arvega seostada. Kaardimaksed ehk kuidas need toimivad? Kaardimakse teostamiseks on vajalik seade (kaardilugeja), mis maksekaardi magnetribalt loeb sinna salvestatud info. Tavaliselt kasutatakse sel juhul integreeritud kaardilugejaga spetsiaalklaviatuure. Kassasüsteem edastab kaardilt loetud info koos kinnitust vajava summaga kodeeritult autoriseerimiskeskusele, kus andmed töödeldakse ja saadetakse kassasüsteemile (raamatupidamisprogrammile) vastus, mis muu hulgas lubab või keelab antud tehingut selle kaardiga teostada. Infovahetus kassasüsteemi ja autoriseerimiskeskuse vahel võib toimuda kas tavamodemiühenduse, ISDN- ühenduse või internetiühenduse vahendusel.

Vaata veel:

Eelmine peatükk

Järgmine peatükk

Autor: Janika Leoste

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt