Jaga lugu:

SIC23 Materiaalne põhivara – põhjaliku ülevaatus

Standardi IAS 1 (muudetud 1997)“Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et finantsaruandeid tohib nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavuses olevateks ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate tõlgenduste kõikidele nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes.

Viide:

IAS 16 “Materiaalne põhivara” (muudetud 1998)

PROBLEEM

1. IAS 16.23 (muudetud 1998) nõuabselliste materiaalse põhivaraobjektiga seotud hilisemate kulutustekapitaliseerimist, mis parendavad varaobjekti seisukorda üle algselt hinnatudtootlikkuse taseme. Kõik muud hilisemad kulutused, näiteks remondi- võihooldekulud, mis taastavad või säilitavad tulevast majandusliku kasu tekkimist,mida ettevõte võib eeldada esialgsest tootlikkuse tasemest lähtudes, tulekskajastada kuluna tekkepõhiselt.

2. IAS 16.27 märgib, et mõnedepõhivaraobjektide põhikoostisosi tuleb korrapäraste ajavahemike tagantasendada. Selliseid koostisosi arvestatakse eraldi varaobjektidena, kuna nendekasulik eluiga erineb nende varaobjektide omast, millega nad on seotud.

3. Ettevõte ostab materiaalsepõhivaraobjekti ja katab kõik kulud, mis on vajalikud selle kasutusvalmidusesaavutamiseks. Ettevõte peab tulevikus varaobjekti selle kasuliku eluea jooksulregulaarselt hooldama või remontima, et varaobjekti oleks võimalik pidevaltkasutada. Selle näiteks on lennuki ostmine, mida tuleb iga kolme aasta tagantremontida.

4. Probleem on selles, et kuiettevõte kannab materiaalse põhivaraobjekti regulaarse põhjaliku ülevaatuse võiremondi kulusid vara kasuliku eluea jooksul, mis võimaldab ettevõttel sedavaraobjekti pidevalt kasutada, kas need kulud tuleks kapitaliseeridavaraobjekti koostisosana või kajastada kuluna.

KONSENSUS

5. Materiaalse põhivaraobjektiregulaarse põhjaliku ülevaatuse või remondi kulud, mida tehakse varaobjektikasuliku eluea jooksul ning mis võimaldavad ettevõttel seda varaobjektipidevalt kasutada, tuleb kajastada kuluna ajavahemikul, millal kulu tekkis,välja arvatud juhul, kui:

a) kooskõlas standardiga IAS 16.12on ettevõte määratlenud varaobjekti eraldi koostisosana põhjaliku ülevaatusevõi remondi summa ning  on selle koostisosa juba amortiseerinud selleks,et kajastada tulu teenimist, mis on asendatud või taastatud järgneva põhjalikuülevaatuse või remondiga (varaobjekt on  kajastatud soetusmaksumuses võiümber hinnatud);

b) on tõenäoline, et ettevõte saabsellest varaobjektist tulevast majanduslikku kasu, ja

c) põhjaliku ülevaatuse või remondimaksumust saab usaldusväärselt mõõta.

Kui need kriteeriumid on täidetud,tuleb maksumus kapitaliseerida ja arvestada varaobjekti koostisosana.

 

Konsensuse kuupäev:

oktoober 1999

Jõustumiskuupäev:

Käesolev tõlgendus jõustub 15. juulil 2000.Käesolevas tõlgenduses kirjeldatud koostisosadel põhineva lähenemisviisirakendamine on amortisatsioonimeetodi muutmine ja seda käsitatakse raamatupidamisliku hinnangu muutusena vastavalt standardile IAS 16.52. Selletulemusena korrigeeritakse amortisatsioonikulusid käesoleva ja tulevasteperioodide jaoks.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt