IAS29 Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes maj.k

Käesoleva ümberkujundatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse IASC juhatuse poolt 1989. aasta aprillis kinnitatud esialgne standard. See on esitatud muudetud vormis, mida kasutatakse rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites  alates 1991. aastast. Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud sisulisi muudatusi. Muudetud on mõningaid termineid, et need vastaksid IASC praegustele tavadele.

Standardiga IAS 29 on seotud järgmised SICtõlgendused:

– SIC-19: "Aruandevaluuta – finantsaruannetemõõtmine ja esitamine vastavalt standarditele IAS 21 ja IAS 29";

– SIC-30: "Aruandevaluuta – ümberarvestusmõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".

SISUKORD

  <_o3a_p />Paragrahvid <_o3a_p />Rakendusala <_o3a_p />1–4 <_o3a_p />Finantsaruannete korrigeerimine <_o3a_p />5–10 <_o3a_p />Soetusmaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded <_o3a_p />11-28 <_o3a_p />Bilanss <_o3a_p />11–25 <_o3a_p />Kasumiaruanne <_o3a_p />26 <_o3a_p />Kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist <_o3a_p />27–28 <_o3a_p />Hetkemaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded <_o3a_p />29–31 <_o3a_p />Bilanss <_o3a_p />29 <_o3a_p />Kasumiaruanne <_o3a_p />30 <_o3a_p />Kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist <_o3a_p />31 <_o3a_p />Maksud <_o3a_p />32 <_o3a_p />Rahavoogude aruanne <_o3a_p />33 <_o3a_p />Võrdlusandmed <_o3a_p />34 <_o3a_p />Konsolideeritud finantsaruanded <_o3a_p />35–36 <_o3a_p />Üldise hinnaindeksi valik ja kasutamine <_o3a_p />37 <_o3a_p />Majanduskeskkondade hüperinflatiivsuse lõppemine <_o3a_p />38 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />39–40 <_o3a_p />Jõustumiskuupäev <_o3a_p />41 <_o3a_p />

Standardeid, mis on esitatud poolpaksuskursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjalija rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”.Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseksebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1.

Käesolevatstandardit kohaldatakse kõikide hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutaskoostatavate põhiaruannete suhtes, kaasa arvatud konsolideeritudfinantsaruanded.

2.

Hüperinflatiivsesmajanduskeskkonnas ei oma majandustulemuste ja finantsseisundi avaldaminekohalikus vääringus ilma korrigeerimisi tegemata mõtet. Raha ostujõud langebnii kiiresti, et isegi sama arvestusperioodi erinevatel ajahetkedel toimunudtehingute ja muude sündmustega seotud summade võrdlemine on eksitav.

3.

Käesolevastandardiga ei kehtestata absoluutmäära, millest alates loetaksemajanduskeskkonda hüperinflatiivseks. Otsus, millal tuleb finantsaruandeidvastavalt käesolevale standardile korrigeerida, on hinnanguline küsimus.Hüperinflatsioonile viitavad muu hulgas (aga mitte ainult) järgmised riigimajanduskeskkonda iseloomustavad näitajad:

a) suurem osa elanikkonnast eelistab hoida oma varamittemonetaarsetes varades või mõnes suhteliselt stabiilses välisvaluutas.Summad kohalikus vääringus investeeritakse ostujõu säilitamiseks koheselt;

b) suurem osa elanikkonnast arvestab monetaarseidsummasid mitte kohalikus vääringus, vaid mõnes suhteliselt stabiilsesvälisvaluutas. Hindasid võidakse noteerida selles välisvaluutas;

c) krediitmüük ja -ost toimub hindades, miskompenseerivad ostujõu eeldatava vähenemise krediidiperioodil, isegi kui seeperiood on lühike;

d) intressimäärad, palgad ja hinnad on seotudhinnaindeksiga;  ja

e) kolme aasta kumulatiivne inflatsioonimäärläheneb 100%-le või ületab seda.

4.

Soovitavaltpeaksid kõik sama hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas aruandvadettevõtted hakkama käesolevat standardit rakendama samast kuupäevast. Siiskikohaldatakse käesolevat standardit kõikide ettevõtete finantsaruannete suhtesalates selle aruandeperioodi algusest, mil ettevõte tuvastas aruandevaluutariigis hüperinflatsiooni tunnused.

FINANTSARUANNETEKORRIGEERIMINE

5.

Ajajooksul muutuvad hinnad erinevate konkreetsete või üldiste poliitiliste,majanduslike ja sotsiaalsete mõjurite toimel. Konkreetsed mõjutegurid, näitekspakkumise ja nõudluse muutused või tehnoloogilised muutused, võivad mõjutadateatavate hindade olulist ja vastastikku sõltumatut tõusu või langust. Üldisedmõjurid võivad lisaks muuta ka üldist hinnataset ja selle kaudu ka raha üldistostujõudu.

6.

Enamikusriikides koostatakse põhiaruanded soetusmaksumuse meetodi alusel, võtmataarvesse üldise hinnataseme muutusi või konkreetsete varade hindade tõusu (väljaarvatud materiaalse põhivara ja investeeringute ümberhindamise puhul). Samas onka ettevõtteid, kelle  põhiaruanded on koostatud hetkemaksumuse meetodilning kajastavad seega soetatud varade konkreetset hindade muutuste mõju.

7.

Hüperinflatiivsesmajanduskeskkonnas on nii soetusmaksumuse kui hetkemaksumuse meetodil koostatudfinantsaruannetest kasu ainult siis, kui need on esitatud bilansipäevalkehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Seepärast rakendatakse käesolevat standarditnende ettevõtete põhiaruannete suhtes, mille aruandlust peetaksehüperinflatiivse majanduskeskkonna  valuutas. Käesoleva standardiga nõutudinformatsiooni esitamine korrigeerimata aruannete lisana ei ole lubatud. Samutiei soovitata esitada korrigeerimiseelseid finantsaruandeid eraldi.

8.

Hüperinflatiivsemajanduskeskkonna valuutas aruandva ettevõtte finantsaruanded, olenematasellest, kas need on koostatud soetusmaksumuse või hetkemaksumuse meetodil,peavad olema esitatud bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus. StandardigaIAS 1 “Finantsaruannete esitamine” nõutud eelneva perioodi võrdlusandmed jakogu eelnevaid perioode käsitlev informatsioon tuleb samuti esitada bilansipäevalkehtinud mõõtmisvaluutaühikus.

9.

Kasumvõi kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist tuleb kajastada ettevõttearuandeperioodi netotulemi koosseisus ja peab olema eraldi välja toodud.

10.

Finantsaruannetekorrigeerimine käesoleva standardi alusel nõuab nii teatudprotseduuridekohaldamist kui ka hinnangute andmist. Selliste protseduuride ja hinnangutejärjepidev rakendamine aruandeperioodist aruandeperioodi on olulisem kuikorrigeeritud finantsaruannetes esitatavate summade punktuaalne täpsus.

Soetusmaksumuse meetodil  koostatudfinantsaruanded

Bilanss

11.

Bilansiskajastatud summad, mis veel ei ole esitatud bilansipäeval kehtinudmõõtmisvaluutaühikus, arvestatakse ümber üldise hinnaindeksi alusel.

12.

Monetaarseidvarasid ja kohustisi  ei korrigeerita, kuna need on juba esitatudbilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Monetaarsed varad ja kohustised onraha ja rahas saadavad või makstavad objektid.

13.

Hindademuutustega seotud varasid ja kohustisi (näit indekseeritud laene ja võlakirju)korrigeeritakse vastavalt lepingu tingimustele, et tasumata summade jääkbilansipäeva seisuga oleks täpne. Korrigeeritud bilansis kajastuvad needobjektid ümberhinnatud summas.

14.

Kõikmuud varad ja kohustised on mittemonetaarsed. Mõned mittemonetaarsed vahendidon arvele võetud bilansipäeva hetkemaksumuses (näiteks netorealiseerimisväärtus ja turuväärtus) ning seega korrigeerimisele ei kuulu. Kõikülejäänud mittemonetaarsed varad ja kohustised  kuuluvad korrigeerimisele.

15.

Enamikmittemonetaarseid varasid ja kohustisi kajastatakse kas soetusmaksumuses võisoetusmaksumuses, millest on maha arvatud amortisatsioon; seepärastväljendatakse neid omandamiskuupäeval kehtinud summades. Kõikide objektidekorrigeeritud soetusmaksumus (või soetusmaksumus, millest on maha arvatudamortisatsioon) saadakse, kohaldades selle algse soetusmaksumuse jaakumuleeritud amortisatsiooni suhtes omandamiskuupäeva ja bilansipäeva vahelistüldise hinnaindeksi muutust. Seega korrigeeritakse alates soetuskuupäevastmateriaalset põhivara, investeeringuid, tooraine ja kauba varusid,firmaväärtust, patente, kaubamärke ja muid samalaadseid varasid. Lõpetamata jalõpetatud toodangu varusid korrigeeritakse alates ostu- ja töötlemiskulutustetekkimise kuupäevast.

16.

Materiaalsepõhivara osas ei pruugi olla andmeid konkreetsete omandamiskuupäevade kohta võineid ei pruugi olla võimalik hinnanguliselt määrata. Sellistel harvadeljuhtudel võib käesoleva standardi esmakordse rakendamise perioodil osutudavajalikuks kasutada objektide korrigeerimise aluseks oleva väärtuse määramisekssõltumatut eksperthinnangut.

17.

Käesolevastandardiga kehtestatud materiaalse põhivara korrigeerimise perioodi osas eipruugi eksisteerida üldist hinnaindeksit. Sellistel harvadel juhtudel võibosutuda vajalikuks kasutada näiteks aruandevaluuta ja mõne suhteliseltstabiilse välisvaluuta vahetuskursi muutustel põhinevat hinnangut.

18.

Mõnedmittemonetaarsed varad ja kohustised võivad kajastuda mõne muu kuupäevahetkemaksumuses, kui omandamiskuupäev või bilansipäev, näiteks mõne varasemakuupäeva seisuga ümber hinnatud materiaalne põhivara. Sel juhul korrigeeritaksebilansilisi maksumusi  alates ümberhindluse kuupäevast.

19.

Mittemonetaarseobjekti korrigeeritud summa kuulub asjakohase rahvusvahelise raamatupidamisestandardi põhimõtete kohaselt vähendamisele, kui korrigeeritud summaületab  kaetavat väärtust tema kasutamisest tulevikus (kaasa arvatud müükvõi muu võõrandamine). Sellisel juhul vähendatakse materiaalse põhivara,firmaväärtuse, patentide ja kaubamärkide korrigeeritud summasid kaetavaväärtuseni, varude korrigeeritud summasid neto realiseerimisväärtuseni jalühiajaliste investeeringute korrigeeritud summasid turuväärtuseni.

20.

Kapitaliosalusemeetodil arvestatud investeeringu objektiks oleva ettevõtte aruandlus võib ollahüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas. Selleks, et arvutada investori osainvesteerimisobjekti netovarast ja majandustulemustest, korrigeeritakse selliseinvesteeringu objektiks oleva ettevõtte bilanssi ja kasumiaruannet vastavaltkäesolevale standardile. Kui investeerimisobjekti korrigeeritud finantsaruandedarvestatakse ümber välisvaluutasse, tuleb selleks kasutada sulgemiskursse.

21.

Inflatsioonimõju kajastub tavaliselt laenukasutuse kulutustes. Ei ole asjakohanesamaaegselt nii korrigeerida laenuga finantseeritud investeeringuid põhivarassekui ka kapitaliseerida laenukasutuse kulutuste seda osa, mis kompenseerib samaperioodi inflatsiooni. Sellisel juhul kajastatakse laenukasutusekulutused  kuluna selles perioodis, millal ta tekkis.

22.

Ettevõtevõib soetada varasid ka sellise kokkuleppe alusel, mis lubavad hilisemattasumist ilma, et lepingus oleks  intresse hilisema tasumise eest eraldivälja toodud. Kui sellisel juhul näiteks kaudne intressi arvutamine ei osutuvõimalikuks, siis korrigeeritakse neid varasid  alates nende eest tasumisekuupäevast, mitte soetuse kuupäevast.

23.

IAS21 “Valuutakursside muutuste mõjud” lubab ettevõttel pärast hiljuti toimunudtõsist aruandevaluuta devalveerimist kajastada välisvaluuta laenudega seotudvaluutakursi vahesid  varade soetusmaksumuses. Hüperinflatiivsemajanduskeskkonna valuutas aruandeid esitavale ettevõttele ei sobi sellinelähenemine , kuna vara bilansilist maksumust on korrigeeritud alatessoetuskuupäevast.

24.

Käesolevastandardi esmakordse rakendamise perioodi alguse seisuga korrigeeritakseomakapitali komponente (välja arvatud jaotamata kasum ja ümberhindlusepositiivsed reservid) üldise hinnaindeksi alusel alates komponentide sissemaksevõi muul viisil tekkimise kuupäevast. Kogu eelmistel perioodidel tekkinudümberhindluse positiivsed reservid elimineeritakse. Korrigeeritud jaotamatakasum formeerub  kui bilansi kõikide muude korrigeerimiste tulem.

25.

Esimesearuandeperioodi lõpus ja edaspidistel aruandeperioodidel arvestatakse kõik omakapitalikomponendid ümber üldise hinnaindeksi alusel alates aruandeperioodi algusestvõi sissemakse kuupäevast (kui see on hilisem). Aruandeperioodi omakapitalimuutused avalikustatakse vastavalt standardile IAS 1 “Finantsaruanneteesitamine”.

Kasumiaruanne

26.

Käesolevstandard sätestab, et kasumiaruandes esitatakse kõik objektid bilansipäevalkehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Seega korrigeeritakse kõiki summasid, lähtudesüldise hinnaindeksi muutusest alates tulude ja kulude esmase kajastamisekuupäevast.

Kasum või kahjum monetaarsete vahenditenetopositsioonist

27.

Ettevõttel,mille monetaarsed varad ületavad inflatsiooni perioodil  monetaarseidkohustisi, ostujõud väheneb  ning ettevõttel, mille monetaarsed kohustisedületavad tema monetaarseid varasid, ostujõud suureneb vastavalt sellele,millises ulatuses ei ole mõlema ettevõtte varad ja kohustised hinnatasemegaseotud. Selline kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist tekibmittemonetaarsete varade, omakapitali ja kasumiaruande objektide korrigeerimisetulemusena ning indeksiga seotud varade ja kohustiste korrigeerimise tulemusenatekkinud vahedest. Kasumit või kahjumit on võimalik hinnata, kui kohaldadaüldise hinnaindeksi muutust monetaarsete varade ja kohustiste kaalutud keskmiseerinevuse suhtes aruandeperioodil.

28.

Kasumvõi kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist kajastub aruandeperiooditulemi koosseisus. Paragrahvi 13 alusel teostatud  varade ja kohustistekorrigeerimine tulenevalt nende lepingujärgsest seotusest hindade muutumisegatasaarvestatakse kasumi või kahjumiga monetaarsete vahendite netopositsioonist.Ka teised kasumiaruande objektid, nagu näiteks intressitulu ja -kulu võiinvesteeritud või laenatud vahenditest tulenevad valuutakursi vahed, on samutiseotud monetaarsete vahendite netopositsiooniga. Kuigi sellised objektidavalikustatakse eraldi, võib osutuda kasulikuks esitada need kasumiaruandeskoos kasumi või kahjumiga monetaarsete vahendite netopositsioonist.

Hetkemaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded

Bilanss

29.

Kunahetkemaksumuses kajastatud objektid on juba esitatud bilansipäeval kehtinudmõõtmisvaluutaühikus, siis neid ümber ei arvestata. Muid bilansis kajastatudobjekte korrigeeritakse vastavalt paragrahvidele 11–25.

Kasumiaruanne

30.

Ennekorrigeerimisi kajastab hetkemaksumuse meetodi alusel koostatud kasumiaruannereeglina kande aluseks olevate tehingute või sündmuste tekkimise hetkemaksumusi. Müüdud toodete kulu ja amortisatsioon kajastatakse tarbimise ajalkehtivas hetkemaksumuses; müügi- ja muud kulud kajastatakse nende tekkimise ajarahalistes summades. Seega tuleb kõiki summasid korrigeerida üldisthinnaindeksit kasutades bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikusse.

Kasum või kahjum monetaarsete vahenditenetopositsioonist

31.

Kasumitvõi kahjumit monetaarsete vahendite netopositsioonist arvestatakse vastavaltparagrahvidele 27 ja 28. Samas võib hetkemaksumuse meetodi alusel koostatudkasumiaruanne juba sisaldada korrigeerimist, mis kajastab muutuvate hindademõju monetaarsetele varadele ja kohustistele vastavalt standardi IAS 15“Informatsioon muutuvate hindade mõju kohta” paragrahvile 16. Sellinekorrigeerimine on osa monetaarsete vahendite netopositsioonist tulenevastkasumist või kahjumist.

Maksud

32.

Finantsaruannetekorrigeerimine käesoleva standardi alusel võib tekitada erinevusi tulumaksugamaksustatava tulu ja raamatupidamisliku tulu vahel. Selliseid erinevusiarvestatakse vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”.

Rahavoogude aruanne

33.

Käesolevstandard nõuab, et kõik rahavoogude aruande objektid esitatakse bilansipäevalkehtinud mõõtmisvaluutaühikus.

Võrdlusandmed

34.

Eelnevaaruandeperioodi vastavad arvandmed, olenemata sellest, kas need põhinevadsoetusmaksumusel või hetkemaksumusel, arvestatakse üldise hinnaindeksi aluselümber nii, et võrreldavad finantsaruanded oleksid esitatud aruandeperioodilõpul kehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Eelnevate perioodide kohta avalikustatavinformatsioon esitatakse samuti aruandeperioodi lõpul kehtinudmõõtmisvaluutaühikus.

Konsolideeritud finantsaruanded

35.

Hüperinflatiivsemajanduskeskkonna valuutas aruandeid esitaval emaettevõttel võib ollatütarettevõtteid, mis samuti esitavad finantsaruandeid hüperinflatiivsetemajanduskeskkondade valuutades. Kõikide selliste tütarettevõtetefinantsaruandeid korrigeeritakse enne emaettevõtte aruannetegakonsolideerimist, lähtudes selle riigi üldisest hinnaindeksist, mille vääringusaruanded esitatakse. Kui tütarettevõte asub välismaal, siis konverteeritaksetema korrigeeritud finantsaruanded sulgemiskursside alusel. Tütarettevõtetefinantsaruandeid, mis ei ole esitatud hüperinflatiivse majanduskeskkonnavaluutas, käsitletakse standardi IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjud”alusel.

36.

Erinevatearuandepäevadega finantsaruannete konsolideerimisel arvestatakse kõik objektid(nii mittemonetaarsed kui ka monetaarsed) ümber konsolideeritudfinantsaruannete aruandekuupäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikusse.

Üldise hinnaindeksi valik ja kasutamine

37.

Finantsaruannetekorrigeerimine käesoleva standardi alusel nõuab üldise ostujõu muutusipeegeldava üldise hinnaindeksi kasutamist. Kõik sama majanduskeskkonna valuutasaruandeid esitavad ettevõtted peaksid kasutama sama indeksit.

MAJANDUSKESKKONDADE HÜPERINFLATIIVSUSE LÕPPEMINE

38.

Kuihüperinflatsioon lõpeb ja ettevõte lõpetab käesoleva standardi aluselfinantsaruannete koostamise ja esitamise, siis võetakse järgnevatesfinantsaruannetes esitatavate bilansiliste maksumuste aluseks eelmisearuandeperioodi lõpul kehtinud mõõtmisvaluutaühikus esitatud summad.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

39.

Järgmisedandmed tuleb avalikustada:1

a) asjaolu, et finantsaruandeid ja eelnevateperioodide vastavaid arvandmeid on korrigeeritud aruandevaluuta üldise ostujõumuutusi arvestades ning et need on seega esitatud bilansipäeval kehtinudmõõtmisvaluutaühikus;

b) kas finantsaruanded on koostatud algsesoetusmaksumuse meetodi või hetkemaksumuse meetodi alusel;  ja

c) bilansipäeva hinnaindeksi olemus ja määr ningindeksi muutused nii aruandeperioodi kui ka eelneva perioodi jooksul.

40.

Käesolevasstandardis nõutud informatsiooni avalikustamine on vajalik selleks, et määratakindlaks inflatsiooni mõjude käsitlemise aluseid finantsaruannetes. See on kamõeldud selleks, et anda nimetatud aluste ja nendest tulenevate summademõistmiseks vajalikku informatsiooni.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

41.

Käesolevatrahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannetesuhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1990 või pärast seda algavaidaruandeperioode.

1

Vt kaSIC-30 "

Aruandevaluuta– ümberarvestus mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".