Jaga lugu:

IAS24 Seotud osapooli käsitleva info avalikust.

Käesoleva ümberkujundatudrahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard, mille IASCjuhatus kinnitas algselt 1984. aasta märtsis. See esitatakse muudetudvormingus, mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates1991. aastast. Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud olulisi muudatusi.Muudetud on teatavaid termineid, et need vastaksid IASCi praegustele tavadele.

 

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–4 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 5–6 <_o3a_p /> Seotud osapoolte küsimus <_o3a_p /> 7–17 <_o3a_p /> Avalikustamine <_o3a_p /> 18–25 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 26 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjalija rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”.Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseksebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse seotud osapoolte suhtes ning aruandva ettevõtte ja temaga seotudosapoolte vaheliste tehingute suhtes. Käesoleva standardi nõudeidrakendatakse iga aruandva ettevõtte finantsaruannete suhtes.

2. Käesolevat standarditrakendatakse ainult nende seotud osapoolte vaheliste suhete suhtes, mida onkirjeldatud paragrahvis 3 ning mida piirab paragrahv 6.

3. Käesolev standard käsitleb ainultneid seotud osapoolte vahelisi suhteid, mida on kirjeldatud punktides a–e:

a) ettevõtted, millel on aruandva ettevõtteüle otseselt või kaudselt ühe või mitme vahendaja kaudu valitsev mõju, võiettevõtted, mille üle on aruandval ettevõttel valitsev mõju, või ettevõtted,millel on aruandva ettevõtte üle ühine valitsev mõju.(Sealhulgas valdus-,tütar- ja sõsarettevõtted.);

b) sidusettevõtted (vt IAS 28“Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”);

c) eraisikud, kes omavad otseseltvõi kaudselt sellist osalust aruandva ettevõtte hääleõiguses, mis annab neileolulise mõju ettevõtte üle, ja kõikide selliste eraisikute lähedasedpereliikmed;1

d) juhtkonna võtmeisikud, st isikud,kellel on volitused aruandva ettevõtte tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks jakontrollimiseks ning kes kannavad selle eest vastutust, sealhulgas ettevõtetedirektorid ja juhid ning selliste isikute lähedased pereliikmed; ja

e) ettevõtted, mille hääleõigusesomab otseselt või kaudselt olulist osalust punktides c või d kirjeldatud isik,või ettevõtted, millele see isik saab avaldada olulist mõju. Siia kuuluvadettevõtted, mille omanikud on aruandva ettevõtte direktorid või suuremadaktsionärid ning ettevõtted, mille võtmepositsioonidel on aruandva ettevõttegasama isik.

Iga võimalikku seotud osapooltevahelist suhet hinnates pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte vaid selleõiguslikule vormile.

4. Tehinguid ei ole vajaavalikustada järgmistel juhtudel:

a) konsolideeritudfinantsaruannetes kontsernisiseste tehingute puhul;

b) emaettevõttefinantsaruannetes, kui need avalikustatakse või avaldatakse kooskonsolideeritud finantsaruannetega;

c) ainuomanduses olevatütarettevõtte finantsaruannetes, kui emaettevõte on samas riigisregistreeritud ja koostab selles riigis konsolideeritud finantsaruandeid;ja

d) riigipoolse valitseva mõjuall oleva ettevõtte finantsaruannetes, kui on tegemist tehingutega teiste riigivalitseva mõju all olevate ettevõtetega.

MÕISTED

5. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Seotud osapool – osapooliloetakse seotuiks, kui ühel osapoolel on valitsev või oluline mõju teiseosapoole tehtavatele finants- ja tegevusotsustele

.

Seotud osapoolte vahelinetehing on vahendite või kohustuste üleandmine seotud osapoolte vahel sõltumatasellest, kas see toimub tasu eest või tasuta

.

Valitsev mõju on ettevõtterohkem kui poole hääleõiguse omandiõigus otse või tütarettevõtete kaudu, võioluline osalus ettevõtte hääleõiguses ning põhikirjal või lepingul põhinevõigus juhtida ettevõtte juhtkonna finants- ja tegevuspoliitikat

.

Oluline mõju (käesolevastandardi rakendamisel) on osalemine ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikaotsustamisel, kuid mitte valitsev mõju selle üle

. Olulist mõju võib avaldada mitmel moel,tavaliselt esindaja kaudu juhtorganis, kuid näiteks ka osalemisegategevuspoliitika kujundamises, oluliste ettevõtetevaheliste tehingutega, juhtkonnaomavahelise vahetamisega või tehnilisest informatsioonist sõltuvuse kaudu.Olulist mõju võib saavutada aktsiaosaluse, põhikirja või lepingu kaudu.Aktsiaosaluse puhul eeldatakse olulist mõju vastavalt standardis IAS 28“Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” sisalduvale mõistele.

6. Käesolevas standardis ei loetaseotud osapoolteks:

a) kaht ettevõtet vaid seetõttu, etneil on ühine direktor, vaatamata paragrahvi 3 punktidele d ja e (kuid onoluline arvesse võtta võimalust ning kaaluda selle tõenäosust, et direktor võibmõjutada mõlema ettevõtte otsuseid nende omavahelistes tehingutes);

b) i) rahastajaid;

ii) ametiühinguid;

iii) kommunaalettevõtteid;

iv) valitsusasutusi,

nende tavapäraste tehingute puhulettevõttega vaid nende tehingute alusel (kuigi nad võivad piirata ettevõttetegevusvabadust või osaleda selle otsuste tegemise protsessis); ja

c) üksikut klienti, tarnijat,frantsiisiandjat, turustajat või agenti, kellega ettevõttel on olulisedäritehingud, vaid sellest tuleneva majandusliku sõltuvuse tõttu.

SEOTUD OSAPOOLTE KÜSIMUS

7. Suhted seotud osapoolte vahel onkaubanduse ja äritegevuse tavapärane osa. Näiteks teostavad ettevõtted tihtiosa oma tegevusest tütarettevõtete või sidusettevõtete kaudu ning omandavadinvesteerimise või kauplemise eesmärgil osalusi teistes ettevõtetes, mis onpiisavad selleks, et investeeriv ettevõte saaks avaldada valitsevat või olulistmõju investeerimisobjekti finants- ja tegevusotsustele.

8. Suhted seotud osapoolte vahelvõivad mõjutada aruandva ettevõtte finantsseisundit ja tegevustulemusi. Seotudosapooled võivad teha tehinguid, mida mitteseotud osapooled ei teeks. Samuti eipruugi seotud osapoolte vahelised tehingud olla sooritatud samades summadesnagu mitteseotud osapoolte vahelised tehingud.

9. Ettevõtte finantsseisundit jategevustulemusi võivad mõjutada suhted seotud osapoolte vahel isegi siis, kuiseotud osapoolte vahelisi tehinguid ei toimu. Vaid taolise suhte olemasoluiseenesest võib olla piisav, et mõjutada aruandva ettevõtte tehinguid teiste osapooltega.Näiteks võib tütarettevõte lõpetada suhte kaubanduspartneriga, kui emaettevõteomandab sõsarettevõtte, mis tegutseb samas valdkonnas kui eelmine partner.Teise võimalusena võib üks osapool tegevusest hoiduda teise osapoole olulisemõju tõttu – näiteks võib emaettevõte anda tütarettevõttele juhtnööri mittetegeleda uurimis- ja arendustegevusega.

10. Et juhtkonnal on sisuliseltvõimatu määrata neid mõjutusi, mis ei vii tehinguteni, ei nõua käesolevstandard selliste mõjude avalikustamist.

11. Vahendite üleandmise kajastamineraamatupidamises põhineb tavaliselt osapoolte vahel kokku lepitud hinnal.Mitteseotud osapoolte vahel on hind kokkuleppehind. Seotud osapoolte vahel võibhinna määramisel olla teatud paindlikkus, mida ei esine mitteseotud osapooltevaheliste tehingute puhul.

12. Seotud osapoolte vahelistetehingute hinna määramiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid.

13. Üks viis seotud osapooltevahelise tehingu hinna määramiseks on võrreldava hinna meetod, mis määrabhinna, tuginedes võrreldavate kaupade hinnale majandustingimustelt sarnaselturul müüjaga mitteseotud ostja korral. Seda meetodit kasutatakse tihti, kuikaubad ja teenused, mida seotud osapoolte vahelise tehingu puhul pakutakse, janendega seonduvad tingimused on võrreldavad tavapärase kaubandustehingutingimustega. Samuti kasutatakse seda tihti finantseerimise hinnakindlaksmääramisel.

14. Kui kaup antakse seotudosapoolte vahel üle enne selle müümist sõltumatule osapoolele, kasutataksetihti edasimüügihinna meetodit. Sellega vähendatakse edasimüügihindarentaabluse määra võrra summas, millega edasimüüja püüab oma kulutusi katta jaasjakohast kasumit saada, ning nii saadakse edasimüüjale siirdehind. Edasimüüjapanusele sobiva kompensatsiooni kindlaksmääramine võib olla problemaatiline.Seda meetodit kasutatakse ka muude vahendite, nagu õiguste ja teenuste,üleandmisel.

15. Veel üks meetod on kulupõhinemeetod, mille puhul tarnija kulutustele lisatakse asjakohane juurdehindlus. Niivastava kulutuse kui ka juurdehindluse kindlaksmääramine võib osutudakeeruliseks. Siirdehindade kindlaksmääramisel võib abina kasutada sarnastemajandusharude võrreldavat kasumit käibelt või rakendatud kapitalilt.

16. Mõningatel juhtudel ei määrataseotud osapoolte vahelise tehingu hinda kindlaks paragrahvides 13–15kirjeldatud meetodite põhjal. Mõningatel juhtudel ei võeta üldse tasu –näiteks, kui osutatakse tasuta juhtimisteenuseid ja antakse tasuta krediiti.

17. Mõnikord ei oleks tehinguidtoimunud, kui selliseid suhteid ei oleks eksisteerinud. Näiteks ettevõte, mismüüs suure osa oma toodangust emaettevõttele omahinnaga, ei oleks pruukinudleida teist klienti, kui emaettevõte ei oleks seda kaupa ostnud.

AVALIKUSTAMINE

18. Mitmes riigis nõuavad seadused,et finantsaruannetes tuleb avalikustada informatsioon teatavate seotudosapoolte kategooriate osas. Erilist tähelepanu pööratakse tehinguteleettevõtte direktoritega, eriti nende tasustamisele ja nendele antud laenudele,nende usaldussuhte tõttu ettevõttega; samuti avalikustatakse olulisedettevõtetevahelised tehingud, investeeringud ja saldod kontserni ningsidusettevõtetega ning nende direktoritega. IAS 27 “Konsolideeritudfinantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtavate investeeringute arvestus” jaIAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” nõuavad olulistetütar- ja sidusettevõtete loetelu avalikustamist. IAS 8 “Perioodi puhaskasumvõi -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” nõuab sellisteerakorraliste kirjete ning tavategevuse kasumis või kahjumis sisalduvatekirjete avalikustamist, mis on oma suuruse, olemuse või tekkimisviisi tõttusellised, et nende avalikustamine on oluline ettevõtte aruandeperiooditulemuslikkuse selgitamiseks.

19. Järgnevad näited onolukordadest, mil seotud osapoolte vahelised tehingud võivad viia nendegaseotud informatsiooni avalikustamiseni aruandva ettevõtte poolt sel perioodil,mida nad mõjutavad:

– kauba (valmis või lõpetamata) ostvõi müük,

– kinnisvara või muu vara ost võimüük,

– teenuste osutamine või saamine,

– agendisuhted,

– rendisuhted,

– uurimis- ja arendustegevuseüleandmine,

– litsentsilepingud,

– rahastamine (sealhulgas laenudning rahalised ja mitterahalised sissemaksed omakapitali),

– garantiid ja tagatised, ja

– juhtimislepingud.

20. Seotud osapoolte vahelisedsuhted, milles on valitsev mõju, avalikustatakse olenemata sellest, kas seotudosapoolte vahelisi tehinguid on toimunud.

21. Et finantsaruannete lugeja saakskujundada arusaamise seotud osapoolte mõjust aruandvale ettevõttele, on vajaavalikustada valitsevat mõju sisaldavad suhted seotud osapoolte vahel,sõltumata sellest, kas seotud osapoolte vahelisi tehinguid on toimunud.

22. Kui seotud osapoolte vahelon toimunud tehinguid, peab aruandev ettevõte avalikustama nii seotud osapooltevaheliste suhete iseloomu kui ka tehingute liigi ja andmed tehingute kohta, mison finantsaruannete mõistmiseks vajalikud.

23. Andmed tehingute kohta, mis onfinantsaruannete mõistmiseks vajalikud, on üldjuhul järgmised:

a) tehingute maht kas summana võiasjakohase suhtena;

b) laekumata ja tasumata objektideesitus summade või asjakohase suhtena; ja

c) hinnakujunduspoliitika.

24. Sama liiki tehingud võibavalikustada ühe summana, välja arvatud juhul, kui eraldi avalikustamine onvajalik, et mõista seotud osapoolte vaheliste tehingute mõju aruandva ettevõttefinantsaruannetele.

25. Konsolideeritudfinantsaruannetes ei ole kontsernisiseste tehingute avalikustamine vajalik,sest konsolideeritud finantsaruanded esitavad emaettevõte ja tütarettevõttedinformatsiooni ühtse aruandva ettevõttena. Tehinguid kapitaliosaluse meetodilarvestatud sidusettevõtetega ei elimineerita ning seega vajavad need eraldiavalikustamist kui seotud osapoolte vahelised tehingud.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

26. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mishõlmavad 1. jaanuaril 1986 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1

Üksikisiku lähedased pereliikmed on sellised isikud, kellepuhul võib eeldada, et nad mõjutavad kõnealust isikut, või kellele kõnealuneisik võib mõju avaldada nende suhetes ettevõttega.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt