Riigihange

Riigihangete korralduses on uuendused lihtsustanud mitmeid hankeprotsessi tegevusi ja hangete läbiviimisega seotud eksimuste arv on langustrendis. Iga uus seadus vajab harjumiseks ja rakenduspraktika välja kujunemiseks aega. Hangetes on edu võti teadmised ja pidev praktika. Kui asutuses korraldatakse hankeid harva, tasuks otsida koostöövõimalusi, et korraldada hange ühiselt või keskselt koos mõne teise asutuse või üksusega.

Möödunud aastal korraldati kokku 7854 riigihanget, vähenedes aastaga pea veerandi võrra, selgub rahandusministeeriumi koostatud riigihangete ülevaatest. Samas kasvas hangete kogumaksumus 0,4 miljardit, moodustades esialgsel hinnangul kokku 2,5 miljardit eurot. Elektrooniliselt korraldati mullu 96% hangetest, kasvades aastaga 3%.

TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa kirjutab riigihangete pakkuja kogemusest ja pädevusest eelnevate lepingute täitmisel ning sellest, mida ja kuidas hankija kontrollima peab.

Riigihangete seadus ja asutusesisene hankekord sätestavad nõuded riigihangete elluviimisele. Riigihange on formaliseeritud protsess: hangete korraldamise nõuded on seaduses ette nähtud, seega tuleb neid ka täita. Nõuete täitmata jätmisele võivad järgneda sanktsioonid ja rahaline kahju.

Suurejoonelise maksupettusega tegelenud Oleg Belokrõlovi firmadest kütust tarninud Jetoil ja Olerex on võitnud viimastel aastatel kokku kümnete miljonite eurode eest riigihankeid.

Riigikontrolli hinnangul on Eesti Vabariigi 2013. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige, ent aruandluses leidub ka puudusi, millele on korduvalt tähelepanu juhitud.