Riigihange

Möödunud aastal korraldati kokku 7854 riigihanget, vähenedes aastaga pea veerandi võrra, selgub rahandusministeeriumi koostatud riigihangete ülevaatest. Samas kasvas hangete kogumaksumus 0,4 miljardit, moodustades esialgsel hinnangul kokku 2,5 miljardit eurot. Elektrooniliselt korraldati mullu 96% hangetest, kasvades aastaga 3%.

Uuenenud tehnilised võimalused suurendavad registris info kättesaadavust, muudavad hankekorralduse läbipaistvamaks ning abistavad kasutajaid nutikate tänapäevaste lahendustega. Register on nüüd kasutatav ka nutiseadmetes.

Riigihangete seadus ja asutusesisene hankekord sätestavad nõuded riigihangete elluviimisele. Riigihange on formaliseeritud protsess: hangete korraldamise nõuded on seaduses ette nähtud, seega tuleb neid ka täita. Nõuete täitmata jätmisele võivad järgneda sanktsioonid ja rahaline kahju.

Täielikuks üleminekuks e-riigihangetele alustas rahandusministeerium koostöös infotehnoloogiakeskusega (RMIT) uue riigihangete registri väljatöötamist. Uue registri võimalused automatiseerivad ja kiirendavad e-hanke menetlusprotsessi nii hankijate kui pakkujate jaoks.

Riigikontrolli hinnangul on Eesti Vabariigi 2013. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige, ent aruandluses leidub ka puudusi, millele on korduvalt tähelepanu juhitud.

Maksu- ja tolliamet, Riigi Kinnisvara AS ning ehitusettevõtjate liit töötasid välja riigihangete uued nõuded, mille eesmärgiks on vähendada hangetel tehtavaid alapakkumisi ning hoida maksupetturid hankeist eemal.