Kas 2018. aasta maksumuudatused on raamatupidaja või hiromandi jaoks?

Kasu dividendidest

Uuest aastast võivad anda dividendid kõrgepalgalistele ühe kuupalga lisaks, kuid nende väljaarvutamine on üsnagi vaevarikas. Kuna üle 25 200-eurose aastase sissetuleku juures enam maksuvaba miinimum ei kehti, siis kõrgepalgalised võidavad ainult dividendimaksetelt. Kui alanud aastal on keskmine kuu tulu 2100 eurot, siis on tulumaksuga kaotus 1200 eurot aastas. Küll aga saab 1200-eurose kuupalga juures kasutada 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi ning võrreldes 2100-eurose kuupalgaga on võit aasta peale 1200 eurot.

Samas annab 14%-line dividenditulumaks, mida arvestatakse nüüd eelneva kolme aasta jaotatud kasumi baasil, raamatupidajatele palju tööd. Kui keegi sellest Lepvaltsi sõnul üldse kasu saab, siis välisfirmad. Juba selle väljaarvutamine, kui palju oleks õige esimesel aastal ja palju teisel aastal 14% alla panna, on keeruline. “Ning kas üldse on õigus midagi panna – ega seadus sellele vastust ei anna. Eesti firmade omavahelises liigutamises mina ei soovita seda üldse kasutada. Pole mingit mõtet kirjutada projekti 14%-line kasumimäära vähenemine, et esiteks maksan maksud ja siis kasutan seda raha investeeringuks,” tõdes ta.

Uuest aastast muutub komplitseeritumaks ka sõiduautode erisoodustusmaks, mis muutub kilovatipõhiseks ning enam ei lähe vaja sõidupäevikuid. Kuid Lepvaltsi sõnul tekitab see küsimusi, et kas ja kuidas väikeettevõtja peaks erisoodustusmaksu maksma. “Siiski, kui ettevõtja kasutab autot vähegi firmasõitudeks, on mõistlik auto firmas hoida. Kui maksta auto ülalpidamiskuludelt nagu kütus, hooldused ja kindlustused tulumaksu, siis need kulud võivad olla suurem või praktiliselt samas määras kui erisoodustuse maksukulu. Ning palgast on autot igal juhul kallim ülal pidada,” lisas ta.

Ainukese positiivse muudatusena toob Lepvalts välja ettevõtte käibemaksuvaba piirmäära tõusu 40 000 euro peale aastas. Varem oli see 16 000 eurot.

Maksuametile suurem vastutus

“Seisame silmitsi kõige keerulisema ajaga ning tulumaksuvaba miinimumi arvestamine on suur möödalaskmine. Kui tahad kõigile vastu tulla, näiteks maksad töötajale kohe lõpparve ära ja raha tagasi ei küsi, siis oled seaduse järgi kaotaja. Korralikule firmale võib sellest päris suur kahju tekkida,” tõdes ta.

“See olukord, mis veeretatakse raamatupidajate kaela, on läbimõtlematus. Kõik saavad oma pahameele nende peal välja elada – töötajad oma avaldustega ja teiselt poolt ülemused, kes käsivad rohkem väljamakstud makse kinni pidada. Süüdlast nagu ei ole, sest raamatupidaja teeb punktuaalselt kõik õigesti, aga ikkagi tekivad probleemid ning sellise olukorra on tekitanud seaduseandja. Kõige parem oleks, kui tulumaksu maksab tagasi maksuamet,” paneb Lepvalts ette.