Järjest sagedasemad petukõned tehakse Eesti inimestele välismaal asuvatest kõnekeskustest, kelle püüdmiseks tuleb teha rahvusvahelist koostööd, avaldab Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas.
Saates „Äripäeva fookuses“ toome politsei jagatud reaalsete petukõnede näiteid ning küsime Elari Haugaset, mida politsei nende tõkestamiseks ja pättide püüdmiseks teeb.
Haugase sõnul tegelevad petturid kolmel tasandil: töös on kullerid, värbajad ja kõnekeskuste töötajad. „Tuleb tegeleda kõigiga. Kõnekeskused aga Eesti Vabariigis ei asu, samas on rahvusvahelistesse kõnekeskustesse palgatud järjest rohkem eesti keelt kõnelevaid inimesi,“ selgitab Haugas ja kirjeldab kuidas kogu maailmas politsei sääraseid kõnekeskusi taga ajab ja kelme püüab. „Me teame kes sinna välismaale Eestist värvatud on, aga peame suutma ka tõestada, et ta ei olnud seal turismireisil, vaid tegeles kelmusega.“
Igapäevaselt saab politsei Eestis 40-50 teadet inimestelt, kellega on suhelnud kelm. Enamus õnge ei lange, paraku paarkümmend protsenti nendest siiski juhtumid, kus on inimene raha kaotanud. „Anname aru, et see on tegelikult jäämäe tipp. Inimestel on häbi teatada,“ sõnab Haugas. Saates avalda ta ka summa kui palju telefonikelmidele päevas raha kaotatakse.
Näited petuskeemidest algavad suvel populaarsete Tervisekassa nimel tehtud pettustega ning lõpevad viimasel ajal hoogu koguvate nii-nimetud Omniva skeemidega. Kord juba pettureid uskuma asudes järgnevad inimesele erinevatest asutustest tehtud kõned, mis järk-järgult inimese usaldust valede poole püüavad kallutada Saates teises osas toome välja ühe SEB „turvaosakonna“ kõne, lisaks mängime saate alguses ette ühe lõigu Tervisekassa petukõnest.
Saadet juhib Lauri Leet.
Foto autor: IMAGO/Wolfgang Maria Weber/Scanpix
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.