Raamatupidaja: traditsioonid põllumeest enam ei aita, vaja on tugevat finantsjuhtimist

"Ma ei tea, kas mul on palkade maksmiseks piisavalt raha," ütleb klient mulle murelikult telefonis. "Kas sa oskad öelda?" See ei ole üksikjuht - järjest enam pöörduvad ettevõtjad oma raamatupidaja poole ka ärianalüüsi ja tulevikuplaanidega seoses. Finantsjuhtimisest on saamas kõige nõutum lisateenus raamatupidamisbüroodele, kinnitab Kaie Moisa, FMJ raamatupidamisbüroo juhatuse liige.

Kuidas on võimalik, et riik kogub hasartmängumaksuna kümneid miljoneid eurosid, kuid maksutulu kasutamise osas ei ole riigil selget ja süsteemset aruandlust? See küsimus Kristina Nazarova Sisekaitseakadeemia lõputöös peaks murelikuks tegema iga finantsprofessionaali.

Kui raamatupidamisteenuse sisse ostmine on juba ammu normaalsus, siis finantsjuhiteenusega asi sealmaal veel pole – kuid liigub jõudsalt selles suunas.

Iga ettevõtte edu aluseks on korras finantsasjad. Mikro- ja väikeettevõtete puhul on eriti oluline, et raamatupidamine oleks täpne ja ajakohane, võimaldades keskenduda põhitegevusele.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.