Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äriühingu maksuvõlg: millal juhatuse liige vastutab ja millal mitte
Viimasel ajal on varasemast enam muutunud aktuaalseks maksukorralduse seaduse §-s 96 sätestatud maksuhalduri võimalus teha vastutusotsus selle jaoks, et nõuda sisse äriühingu maksuvõlg otse tema juhatuse liikmelt.
Selle ärijuhtide omalaadse maksuõigusliku vastutusega seoses on meedias ja ärisfäärides tõstatatud mitmeid ebaõigeid hüpoteese, näiteks justkui ärijuht tagab isiklikult äriühingu maksukohustusi ja vastutab a priori maksuvõla eest.
Maksuhalduri poolt juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse (haldusakti) tegemiseks on üldistatult kaks peamist eeldust. Esimeseks aluseks on äriühingu maksuvõlg, mida maksuametil ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Teiseks aluseks on juhatuse liikme poolt tahtlikult või raskest hooletusest äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise korraldamise kohustuse rikkumine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg.
Seega juhatuse liige ei vastuta iseenesest isiklikult äriühingu maksuvõla eest. Maksukohustused on äriühingul ja juhatuse liiget ei saa käsitleda nende täitmise garantiina. Juhatuse liikmel on vaid kohustus korraldada õiguspäraselt äriühingu kohustuste täitmist korralikult ärijuhilt tavaliselt oodatava hoolega. Ta peab looma selleks vajalikud organisatsioonilised tingimused juhtimise, järelevalve jms näol. Talle võib ette heita seda, et ta on seejuures rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustusi äriühingu ees. Samas juhatuse liige ei vastuta, kui ta on täitnud oma kohustusi korrektselt, kuid äriühingul on muudest asjaoludest tulenevalt maksuvõlg.
Selliseks muuks asjaoluks võib olla näiteks äririskide realiseerumise tõttu äriühingule tekkinud kahju ja seeläbi likviidsuskriis või maksejõuetus, sealhulgas suutmatus tasuda maksuvõlga. Olenevalt situatsioonist võib juhatuse liige teatud olukorras seejuures jätta maksuvõla tasumata ja täita selle asemel mõni äriühingu eksistentsi ja jätkusuutlikkuse jaoks vajalikuma kohustuse. Vastutust välistavaks õigustuseks on siis see, et juhatuse liige peab üldjuhul järgima eelkõige äriühingu huve. Samuti kehtib piiratud vastutusega äriühingu kontseptsioon. Samas ei saa makseraskuste tekkimisel jääda passiivseks ja makshaldurit ignoreerida, vaid ka siis tuleb esitada maksudeklaratsioone, teha maksuhalduriga koostööd, proovida maksuvõlg ajatada jne.
Tulenevalt maksuõigusliku vastutuse aluseks oleva süü rangemast vormist (tahtlus või raske hooletus) võib ärijuhi vastutus teatud juhul olla välistatud ka siis, kui ta juhindub heas usus äriühingu maksukohustuste täitmise korraldamisel seaduses sätestatust, kuid maksuhaldur tõlgendab hiljem maksuobjekti tekkimise õiguslikke aluseid teisiti.
Samas, kui juhatuse liikmel on probleeme maksuseadustest arusaamisega, on juhtimisel vajaliku hoolsuse ülesnäitamiseks mõistlik neid lahendada koostöös spetsialistiga. Samuti võib taotleda maksuhaldurilt eelotsust või kirjalikku selgitust, millele võib tugineda hilisemas vastutuse kohaldamise vaidluses.
Autor: Lemmi Kann, Siim Mägi
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele