Audiitor Rein Ruusalu ilmutas 17. märtsil kirgliku popkultuuri, eurodirektiive, vabadusteooriat ja muud miksiva artikli, mis kõige muu hariva seas räägib ka e-aruandlusest, jõudes lõpuks aplombika järelduseni, et uue aruandluskeskkonna tõttu ei kuulu Eesti enam demokraatlike turumajanduslike riikide sekka.
Mina mõistagi nii ambitsioonikat ülesannet endale ei sea, vaid piirdun kiretult sellega, mida ex officio päris hästi tunnen, ehk tollesama aruandluskeskkonnaga. Laias laastus võib öelda, et vähemalt ühes on austet audiitoril õigus: biitlitel on tõesti popiklassikasse kuuluv lugu „Back in the USSR“.
Muus jutus on ent ridamisi apsakaid sisse lipsanud. Eks ikka juhtub, nii et iseenesest võiks ju piirduda vastusega „Let it be“. Aga kuna eksimused on pärit audiitorilt – eeldatavasti autoriteetselt asjatundjalt, lausa arvamusliidrilt sel teemal –, siis peab need avalikkuse huvides õigeks sättima.
Rein Ruusalule jääb arusaamatuks, miks oli vaja keelata ettevõtjatel finantsaruannete koostamine väljaspool ettevõtjaportaali. Minuga on sama lugu, mina ka sellest põrmugi aru ei saa. Ja kui ma saaksin teada, kes selle audiitoril ära keelas, manitseksin keelajat, et selline tegu on õigustühine – ei seadus, uus aruandluskord ega justiitsministeerium sellist keeldu ei salli. Kinnitan kõigile, kes audiitori sõnade mõjul kahtlema hakkasid: e­aruandluskeskkonna kasutamine on vabatahtlik, kuni 2011. aastani võib aruandeid esitada ka notari kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele