Aruandlus muutub taustatoiminguks

Aruandlus
Aruandlus 3.0 paneb masinad masinatega suhtlema

Nullbürokraatia algatusest on välja kasvanud Aruandlus 3.0 projekt, mida veab Maksu- ja tolliamet. Loe, mida aruandluses esmalt muuta plaanitakse ja millised mõjud on sellel raamatupidajate igapäevatööle.

Projekti esimeses etapis plaanitakse lihtsustada palga ja tööjõukuludega seotud andmehulga edastamise lihtsustamist. Maksu- ja tolliameti avalike suhete esindaja Rainer Laurits selgitas, et esmalt vaadatakse üle palga- ja tööjõukulude andmete kogumise eesmärgid ja andmete koosseis, et tagada vaid vajalike andmete kogumine. Andmeid, mille kogumise eesmärk ei ole tellijate poolt piisavalt põhjendatud, ei peaks ettevõtjatelt koguma. „Otsime ka alternatiivseid lahendusi, et vältida ettevõtja käest otse andmete kogumist.Projekti juhtrühma kuuluvad Maksu- ja tolliamet, Statistikaamet, Eesti Pank, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Tööandjate Keskliit, Kaubandus-tööstuskoda, Raamatupidajate Kogu, tarkvaraarendajate esindaja,“ rääkis Laurits.

Palga ja tööjõu andmete analüüsi faas loodetakse läbida paari kuuga, ent lõplikud ajapiirid sõltuvad analüüsi käigus tekkivate küsimuste hulgast ja keerukusest ning kaasatavate ettevõtete tagasidest.

Raamatupidajate jaoks on suurim muutus see, et aruandluse esitamine automatiseeritakse ja andmed edastatakse otse kasutatavast tarkvarast. „See tähendab seda, et enam ei pea minema konkreetse asutuse keskkonda andmeid sisestama. Kui algandmed on sisestatud korrektselt, siis on ka aruandluse esitamine senisega võrreldes muutumas taustatoiminguks,“ kommenteeris Laurits.

Andmeid ei hõivata ettevõtte loata

Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe selgitab lähemalt, et kui täna esitab ettevõtja andmed Statistikaametile, siis projekti Aruandlus 3.0 tulemusena peaks andmed liikuma Statistikaametisse otse ettevõtja majandustarkvarast. Seda muidugi juhul, kui ettevõtja on vastava funktsionaalsuse sisse lülitanud. „Andmeid ei hõivata ettevõtte majandustehingute registreerimise keskkonnast (majandustarkvarast) ettevõtte loata, vaid ettevõte „vajutab nuppu“. Ühekordsele nupuvajutusele võib järgneda pidev andmehõive,“ selgitab Sillajõe.

Sillajõe sõnutsi tuleb raamatupidajate töös ilmselt muidki muutusi, sest tehinguid tuleb ehk senisest üksikasjalikumalt kodeerida. Kui seejuures kasutatakse rahvusvahelisi majandustehingute standardeid, siis tekib eeldus raamatupidamisteenuse osutamiseks ka teistes riikides.

Et mitte kogu ühiskonna elu üle otsustamiseks vajalik andmestik ei ole hõlmatud ettevõtete majandustarkvaradesse, siis jääb selle osa andmete saamiseks Statistikaameti poolele alles ka andmete otse kogumine/esitamine (veebipõhiselt ning telefoni- ja näost näkku intervjuudena).

Statistikaameti osa Aruandlus 3.0 juures on suur. Sillajõe tõdeb, et sellega seoses on suured ka riskid, sest Aruandlus 3.0ga kaasneva arendustöö kõrval tuleb jätkata kogu regulaarset statistikatootmist, säilitades selle juures nii statistika täpsuse, avaldamistähtaegadest ja muudest kvaliteedinäitajatest kinnipidamise.

Projekti Aruandlus 3.0 edukus sõltub väga paljude huvigruppide omavahelisest koostööst. Projekti juhib Marek Helm, juhtrühma on kaasatud peale MTA ka Statistikaamet, ettevõtjate, raamatupidajate ja majandusarvestuse tarkvaratootjate esindajad.

Kui senised aeganõudvad aruanded ja deklaratsioonid muutuvad täisautomaatseteks ja masinad hakkavad tõepoolest masinatega suhtlema, siis kas ei tekki omakorda oht, et teatud osa raamatupidajate koormus muutub suisa olematuks?

Otsest töökaotust karta pole vaja

Eesti Raamatupidajate Kogu juht Margus Tammeraja ütleb, et ERK hinnangul võib vähendatud mahus ja maksimaaselt automatiseeritud aruandlus (sh nii koostamine kui edastamine) summaarselt hoida kokku ca 20% raamatupidajate tööaega. Valdav enamus raamatupidajaid tegeleb kõigi arvestusteemadega, st spetsiaalselt ainult tänase aruandlusevajaduse katmiseks enamasti eraldi raamatupidajaid kusagil tööl ei ole ja Aruandlus 3.0 otsest töökaotust raamatupidajatele kaasa ei too.

"Aruandlus 3.0 eeldab kvaliteetset arvestust ehk rõhk aruandlusega tegelemiselt läheb pigem majandustehingute täpsele ja kohati ka detailsemale kajastamisele. Arvestuse õigsus ja ajakohasus on iga raamatupidamiskohustuslase vastutusel ning vähegi suurema tehingute mahu puhul aitab seda tööd teha ikka raamatupidaja (mikro- ja väikefirmadele enamasti raamatupidamisteenusena)," selgitas Tammeraja.

Tammeraja sõnutsi tundub aeg-ajalt, et raamatupidajasse suhtutakse nagu koristajasse, kes halvemal juhul kutsutakse kohale, kui firma arvepidamisest on juba paras Segasumma-suvila kujunenud ja vaja teha “suurpuhastus” ehk esitada majandusaasta aruanne. "Kuigi nõuded aruandluse osas on väikeettevõtjatele vähenenud, käib elementaarse korra järjepidev tagamine raamatupidamises iga tõsiselt võetava ettevõtja juurde," lisas Tammeraja.

Pika staažiga endine raamatupidaja Aina-Ruuta Cekulit arvab aga, et on hea, kui aruandlus väheneb, sest igakuine tähtajaga e-aruandlus ummistab sageli interneti ja ega need andmedki alati ole 100% õiged. "Ei muutu siin raamatupidaja jaoks suurt midagi - aruandlus on raamatupidamise arvestuse lõpptulemus ja kas seda lõpptulemust tikib nüüd arvutisse raamatupidaja või mõni teine finantskülge opereeriv inimene, ei vähenda raamatupidamise sisulist tööd. Raamatupidamine ehk majandustehingu toimumise registreerimine rahalises väärtuses sellest ju ei muutu. Vastasel juhul ei peegeldaks raamatupidamine ettevõtte majanduslikku tegevust ja olukorda. Alles jäävad ka aruanded, mis aitavad kontrollida, kas tehingud on õigesti fikseeritud. Üks neist on Rahavoogude aruanne, mis tulevikus aruandluse esitamisel küll jäetakse välja, kuid on oma toimingute kontrolli mõttes hädavajalik," selgitab Cekulit.

Aruandlus 3.0 projekti järgmiste teemagruppide täpne loetelu on veel lõplikult kinnitamata.

Loe lisaks: Nullbürokraatia vähendab raamatupidajate koormust

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad