Autorid: Eve Lille, Grant Thornton Balticu finants- ja maksunõustaja, Erik Suits, Grant Thornton Balticu finantsnõustamise valdkonna juht • 22. mai 2023

Rahavoogude juhtimise 10 käsku, et äritegevuse hoog ei raugeks

Ettevõtluskeskkonda on viimastel aastatel oluliselt mõjutanud COVID-19, Venemaa sõda Ukraina vastu, kõrge inflatsioon, aina tõusvad intressimäärad, energiakriis ja maailma pangandussektoris valitsev mõnetine ebastabiilsus viimastel kuudel. Kuidas juhtida rahavoogusid nii, et äritegevuse elujõulisus säiliks, selgitavad maksu- ja finantsnõustajad.
Grant Thornton Balticu finants- ja maksunõustaja Eve Lille ning Grant Thornton Balticu finantsnõustamise valdkonna juht Erik Suits
Foto: Grant Thornton Baltic

Sellised negatiivse alatooniga sündmused muudavad kahtlemata ka lähituleviku ebaselgeks, sest määramatust on üsna palju ja lõplik mõju teatud valdkondadele ei pruugi olla veel sugugi nähtav. Ettearvamatu keskkond ja sõja tõttu lõppenud kaubavahetus Venemaaga on muutnud tarneahelate toimimist ning teatud toodete ja materjalide kättesaadavus on limiteeritud. See kõik lööb kõikuma ettevõtjate niigi valusalt pihta saanud kindlustunde.

Rahandusministeeriumi hiljuti avaldatud 2023. aasta kevadine majandusprognoos toob välja, et Eestis on märkimisväärselt pihta saanud peamiselt töötlev tööstus, mille konkurentsivõimet vähendas materjalide piiratud kättesaadavus ja nende kiire hinnatõus. See on tuntavalt kahandanud Eesti ekspordivõimet, sest teatud valdkondades (nt puidusektor) ei ole enam hinnakonkurentsi eelist. Ekspordi languseks prognoositakse tänavu 1%. Kuigi ehitussektor on pigem olnud stabiilne, jõuavad negatiivsed mõjud sinna tavaliselt viitega.

Samas on positiivselt mõjutatud info ja side, meelelahutuse ja äriteenuste ning majutuse ja toitlustuse valdkondade ettevõtted. Kusjuures viimasena mainitud on jõudsalt taastunud olenemata sellest, et välisturistide arv ei ole saavutanud veel koroonaeelset taset. Kokkuvõttes saame öelda, et kuigi eri sektoreid on eelkirjeldatud välised tegurid erinevalt mõjutanud – olenevalt vastava sektori kulustruktuurist, tarneahelatest ning laenurahastuse määrast – tasub kõigil ettevõtjatel mõelda oma ettevõtte rahavoogude proaktiivse juhtimise peale, et olla ebamäärases keskkonnas paindlikum.

Paraku ei oska keegi kindlalt ennustada, milline olukord valitseb majanduses aasta või kahe pärast. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul näitab ülemaailmne inflatsioon 2023. aastal langustrendi 8,7%-lt (2022) 7%-ni. Kuigi Eesti inflatsioon oli 2022. aastal üks Euroopa kõrgemaid (19,4%), siis rahandusministeerium on prognoosinud 2023. aasta inflatsiooniks 9,2%. Samas palgakasvu vaibumise märke sel aastal veel oodata ei ole, sest 2023. aasta prognoositav palgakasv on 9,0%. See omakorda tähendab, et ettevõtjatele püsib veel mõnda aega hinna- ja palgasurve.

Koolitusprogramm "Raamatupidajast finantsjuhiks" pakub ambitsioonikale ja kogenud arvestusvaldkonna töötajale (raamatupidajad, audiitorid, siseaudiitorid jne) võimalus teha oma tööelus järgmine suur samm ja liikuda finantsjuht positsioonile.

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Ebakindlus majanduses sunnib ettevõtete juhte protsesse ümber mängima ning mõtlema optimeerimise võimalustele, tagamaks ettevõtte likviidsuse ja tegevuse jätkusuutlikkus. Võtmesõna on siinkohal rahavoogude juhtimine, mille eesmärk on saavutada ettevõtte ja äritegevuse elujõulisus. Toome järgnevalt välja mõned mõttekohad, millele ettevõtete juhtidel tasub tähelepanu pöörata, et kohanemine ebakindla olukorraga sujuks valutumalt.

Sissetulevad ja väljaminevad rahavood kontrolli alla

Inflatsiooniline ja tõusvate intressimääradega keskkond ning seeläbi raha kõrgem hind võib paratamatult tekitada ettevõtte likviidsuses murepilvesid. See utsitab juhte leidma võimalusi, kuidas rahavooge oskuslikumalt juhtida ja vältida likviidsuse vähenemist.

1. Loo rahavoogude prognoosimudel

Tuleviku planeerimisel on vajalik töövahend rahavoogude prognoosimudel, mille läbimõeldud struktuur ja võimalusel stsenaariumitepõhine ülesehitus aitab juhil täpsemalt läbi mõelda tegevuskava nii optimistlikuma kui ka pessimistlikuma olukorra puhul. Rahavoogude prognoosimine aitab planeerida sissetulekuid ja väljaminekuid ning annab seeläbi parema ettekujutuse tuleviku rahavajadusest. Tänapäevased infotehnoloogilised lahendused pakuvad suurepäraseid tööriistu rahavoogude haldamiseks ja protsesside automatiseerimiseks, mis loob juhile võimaluse äritegevuse rahavoogude jälgimiseks reaalajas. Selline lähenemine annab juhile justkui andmepõhise tööriista, mille alusel juhtimisotsuseid arukamalt langetada, ning seda just lühiajalises võtmes. Rahavoogude regulaarne jälgimine ja analüüsimine aitab tuvastada mustreid, trende ja ka võimalikke ohumärke, mida saab operatiivselt arvesse võtta, et ühel hetkel ei tekiks ootamatut rahapuudust.

2. Pane paika võtmemõõdikud

Ebamäärasel ajal on raha olemasolu äärmiselt oluline. Ettevõtte optimaalse rahavajaduse väljaselgitamiseks tuleb mõista ettevõttespetsiifilisi käibekapitali mõjutavaid tegureid. Juhil tasub paika seada käibekapitali juhtimise mõõdikuid (sh nõuete käibekiirus, hankija võlgnevuste käibekiirus ja varude käibekiirus). Võrdluseks on mõistlik silma peal hoida ka konkurentide vastavatel mõõdikutel ja mõista, kuidas teised turul tegutsevad. Kui ettevõtte mõõdikud erinevad oluliselt konkurentide omadest, peaks aru saama, millest erinevused tulenevad ja kas võib esineda ebaefektiivsusi käibekapitali juhtimisel.

3. Analüüsi raha laekumiste dünaamikat ja alusta nõuete monitooringuga

Likviidsuse tagamiseks peab mõistma raha laekumiste dünaamikat ja mõtlema läbi strateegia, kuidas ettevõttel oleks klientidelt laekuvate summade üle suurem kontroll. Klientide krediidivõimekuse jälgimiseks on ettevõttel tarvis panna paika kindel süsteem ja tingimused krediitmüügiks. Läbi tuleks mõelda klientide monitoorimise ja nende krediidivõimelisuse hindamise protsess. Nõuete monitoorimine aitab õigeaegselt tuvastada makseraskustes kliente ja proaktiivselt astuda samme hilisemate tõsisemate probleemide vältimiseks. Protsessi toimimiseks peab see olema selgelt kommunikeeritud ka ettevõtte töötajatele.

4. Vaata krediiditingimused üle ja räägi need klientidega läbi

Krediiditingimused tasub iga kliendiga läbi rääkida ja kliendi poolt paika pandud tingimuste täitmist operatiivselt jälgida. Mida kiiremini suudame kliendilt raha kätte saada, seda parem, sest äritegevus vajab jooksvalt rahastamist. Klientidele võib näiteks pakkuda võimalust saada allahindlusi ennetähtaegse tasumise eest või küsida klientidelt teatud ulatuses ettemaksu enne kauba või teenuse tarnimist. See aitab tuua rahavoo ajaliselt ettepoole ja vältida võimalikke hilisemaid viivitusi laekumistes. Oluline on klientidele arved esitada võimalikult kiiresti peale toote või teenuse tarnimist. Juhul kui klientidel tekib viivitusi arvete tasumisel, tasub nendega suhelda ja end meelde tuletada.

5. Vaata maksetingimused üle ja räägi need tarnijatega läbi

Nii nagu sissetuleva rahavoo puhul, on ka väljamineva rahavoo kontrolli alla saamiseks mõistlik proovida maksetingimused tarnijatega läbi rääkida. Siinkohal tasub märkida, et hankijate võlgnevuste käibekiirust päevades ei ole mõistlik hoida väiksemana kui nõuete käibekiirust päevades. Vastasel juhul viime raha ettevõttest kiiremini välja, kui see klientidelt laekub. Täiendavalt võiks mõelda, kas mõnda tarnijat on võimalik asendada sama kaupa/teenust pakkuva odavama tarnijaga. Seejuures tuleb kriitiliselt analüüsida, kas odavam tarnija pakub ka sama kvaliteediga kaupa/teenust ja millised on pakutavad maksetingimused.

6. Optimeeri käibekapitali vajadust efektiivse varude juhtimisega

Käibekapitali juhtimise seisukohalt on mõistlik kalkuleerida optimaalne varude tase, et mitte hoida raha liiga pikalt varude all kinni ja vähendada üleliigset laovaru, millega saab ühtlasi vältida hilisemat võimalikku allahindluse vajadust. See omakorda võib anda positiivse efekti kulude kokkuhoius, sest loob võimaluse laopinna-, kindlustus- või muude seonduvate kulude vähendamiseks. Laovarude optimeerimise protsess hõlmab kliendinõudluse prognoosimist ja tellimuskoguste optimeerimist. See tähendab eelkõige seda, et alati ei tasu osta suurt hulka varusid lattu pelgalt põhjusel, et suuremate koguste pealt pakub tarnija allahindlust. Säästumäär võib olla petlik, kui soetatud varusid ei suudeta mõistliku ajaga realiseerida.

Maksimeeri efektiivsust ja haara kinni uutest võimalustest

Ebakindlal ajal peavad ettevõtte juhid olema paindlikud ja kohanemisvõimelised, kaaludes mitmesuguseid strateegiaid ja olles valmis äris muudatusi tegema, arvestades klientide muutuvaid vajadusi. Kindlasti ei peaks ettevõtete juhid tundma hirmu väljastpoolt abi küsimise ees. Oluline on leida koostööpartnerid, kes aitavad avada uusi vaatenurki ja pakkuda lahendusi, mis loovad juhile võimaluse mõelda läbi just tema äri puudutavad edutegurid.

7. Optimeeri kulustruktuuri ja rakenda nutikaid lahendusi

Kulude optimeerimine ja kuludest detailse ülevaate omamine on iga juhi jaoks kriitilise tähtsusega. Kulusid tasub alati vaadelda sellise pilguga, mille arvelt oleks võimalik kokku hoida või milliseid kulusid oleks võimalik täielikult elimineerida. Võimalik, et ettevõte peab oma kulude vähendamiseks rakendama karmimaid meetmeid, kuid see võib samas pakkuda ka võimalust uurida uusi ärivõimalusi. Näiteks võib kaaluda investeeringuid tööprotsesside automatiseerimisse või uute tehnoloogiate rakendamisse, mis pikemas perspektiivis aitab jooksvaid kulusid minimeerida. Selleks, et ettevõte suudaks käia ühes tempos intressimäärade tõusu ja hinnasurvega, tuleb ühtlasi kriitiliselt üle vaadata ka toote- või teenusportfelli müügihinnad ning proovida suurenenud kulusid üle kanda lõpptarbijale, st kliendile. Vastasel juhul ei ole ettevõttel võimalik jätkusuutlikult edasi toimetada ja seega võivad ühel hetkel tekkida makseraksused.

8. Pööra rohepööre enda kasuks

Rohelist mõtteviisi silmas pidades tasub kaaluda muudatusi, mis ühest küljest aitavad ettevõttel kulusid kokku tõmmata, kuid teisest küljest aitavad kaasa ka keskkonnasäästliku käitumismudeli järgimisele ja ettevõtte protsesside efektiivsuse tõstmisele. Näiteks võiks mõelda toodete pakendamisele kuluva materjali vähendamisele, energiatõhususe saavutamisele energiat vähem tarbivaid seadmeid kasutades jne. Lisaks on võimalik kaaluda finantseerimislahendusi, mida pakub näiteks Kredexi ja EAS-i ühendasutus. Seda eriti jätkusuutlikkuse ja rohepöörde võtmes, et hoogustada ettevõtteid olema innovatiivsemad ja mõtlema oma äritegevuse eri külgi paremini läbi.

9. Investeeri targalt, arvestades alati mõjuga rahavoogudele

Kulude kokkuhoiu poliitikat kujundades ei tasu ära unustada hästi läbimõeldud investeeringuid, mis aitavad turul laieneda, tõsta konkurentsivõimet, parandada kliendikogemust ja saavutada käibekasvu. Investeeringute plaani loomine peaks olema äritegevuse pikaajalise strateegia osa ja seega ei tasuks seda unarusse jätta või oluliselt edasi lükata. Mõistmaks investeeringute tulusust peab juht enne investeeringu tegemise kasuks otsustamist pöörama rõhku investeeringu sisemisele tasuvusmäärale ja ettevõte kapitali hinnale. Kui investeeringu tootlus on kõrgem kui kapitali hind, siis tasub investeering ette võtta.

10. Kasvata ettevõtet omandamiste ja laienemiste abil, et saavutada suurem baasrahavoog

Ettevõtte laiendamine keerulisel ajal võib olla väljakutse, kuid samas võib see olla ka võimalus kasvada ja areneda ning seeläbi konkurentsivõimelisemaks muutuda. Kui praegune turg või sektor on välistest teguritest pigem negatiivselt mõjutatud, võib olla kasulik uurida uusi turgusid või geograafilisi piirkondi, kus ettevõte võiks laieneda. See võib aidata leida uusi kliente ja/või vähendada sõltuvust ühest turust. Täiendava võimalusena võib kaaluda uute toodete või teenuste turule toomist, et oma kliente paremini teenindada. See võib aidata kaasa ka kliendibaasi laiendamisele ja konkurentsis püsimisele. Kuigi ebakindlas majanduslikus olukorras võivad väiksemad ettevõtted sattuda raskustesse, siis samal ajal võib suurematel konkurentidel tekkida võimalus turu konsolideerimiseks ja raskustesse sattunud ettevõtete ostmiseks.

Ebakindel aeg sunnib paratamatult ettevõtete juhte seniseid ärimudeleid üle vaatama ning kohanduma, et uute väljakutsete ja klientide nõudluses toimunud muudatustega toime tulla.

Ülaltoodud teksti ei saa tõlgendada kui finants-, juriidilist- ja/või maksunõuannet. See artikkel on üldistatud kokkuvõte. Enne mis tahes otsuste vastuvõtmist või tegevuste kinnitamist küsige nõu vastava valdkonna ekspertidelt.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700