Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.

- Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts
- Foto: Meeli Küttim
„Eesti ettevõtjatel ei ole lihtne tegutseda nendes majandustingimustes, milles oleme täna sunnitud töötama: ümberringi on maksutõusud ja sellest tulenevalt kerkivad hinnad. See on mõistetav, sest ettevõtete eesmärk on ju teenida kasumit, mitte aga pelgalt maksude maksmine. Kuigi viimastel aastatel tundub, et meie riigiisad arvavad just vastupidiselt,” möönab Lepvalts.
Ta lisab, et kui enda ettevõtte finantsasjadel on enamasti omanike sõrm alati pulsil, siis hoolikalt peab jälgima ka teiste osapoolte rahavoogusid. „Kasulik on jälgida nii koostööpartnerite, klientide kui ka tarnijate võimet arveid maksta. Tarnijate puhul, kui tegemist on ettemaksutehinguga. Ettevõtja peab olema hoolikas ja tegema omalt poolt kõik võimaliku, et mitte enda rahast ilma jääda.”
Kuidas seda teha? Esimese asjana soovitab ekspert vaadata, et partneril poleks maksuvõlga. Ja kui on, aga ajatamata, on asi tõsine. „Hoolimata ettevõtte juhtkonna või müügiinimeste mesijutust tasub arvestada, et maksuvõlg viitab alati mingile probleemile!“
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Järgmise sammuna tasub ette võtta konkreetse ettevõtte avalikud majandusaasta aruanded ning olgu punaseks lipuks, kui sealt on näha, et maksuvõlg on varade suhtes märkimisväärne. Mõelge, kas olete huvitatud tasuta töö tegemisest või kaupade üleandmisest, kui teate, et suure tõenäosusega partnerilt raha tulemas ei ole? Oma kliendil soovitan sellisel juhul kindlasti tagasi tõmmata – las see konkreetne võlgnik pigem tekitab probleeme mujal kui sinu taskus.”
Tekkepõhine müügitulu võib näida ahvatlev, kuid võlgniku puhul on suur tõenäosus, et selleks saab lihtsalt kulu. Ja lisakuludki ei lase end oodata, sest keegi peab ju tellitud kauba eest maksma ning samuti ootavad inimesed tehtud töö eest palka. Halva investeeringu eest ei tule keegi pai tegema.
Lisaks maksuvõlgadele ja avalikele aruannetele tasub jälgida ka seda, et võimalikul partneril ei oleks esitamata deklaratsioone. Kui on, siis võib tegelik probleem olla suuremgi.
„Tasub jälgida, ega pole ettevõtte juures märget, et tema suhtes on alustatud järelevalvemenetlust. See omakorda võib päädida päevapealt ettevõtte registrist kustutamisega, mis tähendab, et kohe läheb kinni pangakonto ning ettevõte on õigusvõimetu. Vähetähtis pole ka avalik, meediast tulev info,” selgitab Lepvalts. „Seega kontrollige enne tehingut nii maksuvõlga, maksuaruandeid, aastaaruandeid, uudiseid. See on teie raha, millest võite ilma jääda. See ei ole mäng.”
Sanktsioonid, sularahatehingud ja vastutuse piirid
Sanktsioonide jälgimine ja vastavuskontrolli teema on seoses sanktsioonide äsjase karmistumisega väga aktuaalne teema, mis puudutab nii ettevõtte omanikke, juhte kui ka raamatupidajaid.
Lepvalts nendib, et tegelikult on raamatupidajal enamasti toimunud tehingu osas võimalik vaid tagantjärele tark olla. Ettevõtjad peavad aga endale teadvustama, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus puudutab neid otseselt, sest just nemad on eesliinil.
Lihtne, aga tõsine on asi sularahatehingutega – piiriks on 32 000 eurot ning sellest suuremate summade puhul on kohustus anda teavitus, olenemata sellest, kas see raha tuleb kahtlasest allikast või mitte.
„See on seadus. Samuti on olemas erinevaid aheltehinguid, kus makstakse sularahas väiksemate summade kaupa. Sel juhul peab selgeks tegema, miks see sularaha liigub ja kas see on vajalik? Ega sellega midagi varjata?” ütleb Lepvalts.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis ollakse tema sõnul väga karmid keelatud kaupade liigutamisel või teenuse osutamisel nii agressorriikidesse kui ka agressorriikidest. „Üldiselt ettevõtjad, kes sellel äärealal tegutsevad, teavad väga hästi, millega nad tegelevad. Ent võib juhtuda, et nende raamatupidaja ei ole nende küsimustes nii hästi valgustatud – sel juhul tuleb tehingute ja kaupade nimekiri endale selgeks teha“.
“Ja kui ei olda nii kindel tehtu seaduslikkuses, tuleb sellistest tehingutest üldse eemale hoida, sest kriminaalmenetluses eksisteerib termin kaasaaitaja. See tähendab, et raamatupidajast võib pahaaimamatult saada kaasaaitaja ning selle ei ole menetluse puhul midagi meeldivat. Ent piirdudes Eesti ja Euroopa Liidu piires asjaajamisega on sellised ohud väiksemad.”
Aastaaruanne – kus algab ja lõppeb raamatupidaja vastutus?
Aastaaruande koostamine on juhtkonna ja raamatupidaja koostöö, ent seaduse kohaselt on raamatupidamise aastaaruande kokkupanek juhtkonna ülesanne, kes võib kasutada selleks alltöövõttu, raamatupidajat, palgatud tööjõudu või osta selle teenusena sisse. Kuna raamatupidaja ei tee juhtkonna eest tehinguid, lasub aruande andmete eest vastutus juhtkonnal.
Lepvalts lisab, et kui raamatupidaja koostatud aastaaruanne on valmis, ei tohi ükski juhatuse liige sellele pimesi alla kirjutada, sest sellega ta kinnitab ja kiidab aruande seaduse ees heaks.
„Ja tagantjärele enam ei saa kedagi süüdistada, et ta juhatuse liikmena ei teadnud, märganud või osanud arvata, et midagi on valesti. Seetõttu tuleb võtta aega ning nii tegevusaruanne kui ka lisaaruanded tähelepanekult läbi vaadata. Küsimus on enamasti suurusjärkudes ja kuidas lisad on üles ehitatud: ettevõtte juht ju peaks teadma, mis tema ettevõttes toimub ja sellest tulenevalt oskab ta probleeme märgata. Võib-olla on raamatupidaja teinud mõnes suurusjärgus vea, võib-olla on algandmetes mingid numbrid valesti sisestatud? Inimesed ei ole ju veatud.”
Ta rõhutab, et raamatupidaja teeb oma tööd ja juhatus peaks tegema oma tööd. „Juhtkond ei tohi näiteks eeldada, et raamatupidaja võlub kuskilt tehingudokumente. Ainult pangaväljavõttest nimelt aastaaruande kokkupanekuks ei piisa, sest raamatupidajal on vaja kontrollida kõiki dokumente. Mõlemal poolel on kohutus teha oma ülesannet korralikult ja kuna juhtkonna ülesanne on aruande koostamine ja esitamine, lasub vastutus seaduse järgi juhtkonnal – olenemata sellest, kuidas kaks osapoolt on omavahel vastutusi ettevõttesiseselt jaganud. Seaduse ees on raamatupidaja on tehniline töötaja.”
Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamises, dokumentidega seotud küsimustes või maksukonsultatsiooni? Helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage [email protected] ja saame kokku!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!