03.03.22, 08:00

Christer Haimi: tahaksin seda teha üks kord ja 500-le kliendile. Ajavõit oleks meeletu.

Raamatupidamisettevõtjana polnud Christer Haimil, CH Konsultatsioonid OÜ juhil mingit soovi ise tarkvara arendada. Kuid ta tahab raamatupidamisteenust teha teistmoodi – voograamatupidamisena, aga ükski olemasolevatest tarkvaradest ei toeta seda.

Mare Timian

CH Konsultatsioonid OÜ juht Christer Haimi

CH Konsultatsioonid OÜ juht Christer Haimi

Teenuse osutamiseks kasutatav majandustarkvara omab suurt ja olulist rolli – sisuliselt kirjutab see ette raamid, kuidas me saame oma teenust osutada. Mina nägin, et teenust saab ka teisiti ja uutmoodi teha – voograamatupidamisena, kuid ükski tarkvarad seda ei toeta. Probleem on selles, et valdav osa meie tänaseid majandustarkvarasid on üles ehitatud ühe ettevõtte põhiselt ja kõik tegevused käivad ühe ettevõttes sees, mitte ettevõtete üleselt.

Eestis on keskmises raamatupidamisbüroos 4-5 töötajat ja võimalik, et nende jaoks see polegi probleem. Aga ma juhin kolme erinevat bürood, meil on 800 klienti ja 40 raamatupidajat. See ei ole nii, et oleme ühes toas koos ja info liigub.

Ma tahan näha üldist pilti ja aruandlust. Soovin saada ülevaadet büroode üleselt, kui kaugel me oma töödega täna oleme.

Kvaliteedi- ja rahapesu kontrollitoiminguid ei toeta sisuliselt täna ükski majandustarkvara. Või näiteks raamatupidaja asendamise korraldamine. Et seda automatiseerida ja teha ettevõtete üleselt, selleks on eeldused olemas, ühtne kontoplaan jne. Otseselt pole need isegi probleemid, sest kõik on tehtav, mingid tööriistad on ju olema, aga komplektis nad ei tööta või on äärmiselt kohmakad. Terviklikku lahendust ei ole.

Toon näite ühest meie tarkvaradest. Seal on igal ettevõttel oma kontoplaan.

Kui mul on näiteks 500 klienti, siis võib mul olla kasutusel 400 erinevat kontoplaani. Kui raamatupidaja läheb lapsehoolduspuhkusele ning tuleb uus ja siis tuleb jälle uus jne, siis hakkavad need kontoplaanid juba oma elu elama. Aga mina tahan, et see kõik oleks ühtne ja standardiseeritud. Seda saab tagada ka olemasolevate tarkvaradega, kuid selle süsteemi elushoidmine ja tagamine on väga keerukas ning vajab rohket administreerimist.

Kontoplaan on kõige aluseks, selle peale saab juba automatiseerimist ehitada.

Muidugi me saame ka kõik kirja panna ja kokku leppida, ent see tähendab inimtööjõudu ja pidevat kontrollimist. Automaatkonteeringuid on täna võimalik teha kasutades mõnda arvekeskuse lahendust.

Kui on 500 klienti, siis tuleb seda teha 500 korda. Aga ma tahaksin seda teha üks kord ja 500-le. Ajavõit oleks meeletu.

Tänased arendused on tehtud kliendi vaates, mitte raamatupidaja vaates - kuidas tema saaks klikke vähemaks. Neid probleeme me hakkasimegi ise lahendama.

Arendused on poolikud ja ei tööta üheskoos

Ma arvan, et paljudes büroodes raamatupidajad lihtsalt ei tea tahta selliseid asju. Raamatupidamises on kord üsna paigas ja isetegevuseks kuigi palju ruumi pole. Aga raamatupidaja rutiinseid tegevusi saaks nii palju ära digitaliseerida, et raamatupidaja ise peaks tegelema ainult erisustega.

Hetkel kuum

Hele Hammer: e-arvete muudatused – kasutuim seadusemuudatus, mida nähtud

Lugeja küsib, asjatundja vastab: kodukontori kulude hüvitamine

Lugeja küsib, asjatundja vastab: dividendide maksustamine

Terviklik palga- ja personalihaldus HRM4Baltics

Tänaste võimaluste juures saab siin imesid teha! Aga keegi teine ei tee, kui ise ei tee.

Toon veel näiteid olukorra ilmestamiseks. Miks ei võiks majandusaasta aruanne tulla majandustarkvarast. Täna teevad mõned tarkvarad vaid bilansi ja kasumiaruande.

Ma muidugi ei räägi kõigi eest, aga minu teada on ainult üks tarkvara, kus majandusaasta aruanne tuleb koos lisadega välja ja see on meeletu ajavõit. Nii et midagi on tehtud, kuid see on tehtud poolikult.

Valdkonna digitaliseerimine, et erinevad programmid omavahel suhtleksid.

Tehakse midagi ära, aga kõike seda tehakse pealiskaudselt ja süsteemid ei tööta korrektselt. Nii juhtubki, et kui ühes tarkavaras tuleb mingi muudatus või värskendus, siis teine tarkvara ei saa sellest aru ja nad lähevad konflikti. Klient ei saa omakorda sellest aru ja pahandab, sest tarkava müügimees on teinud tublit tööd, rääkinud, kuidas programm kõike teeb ja raamatpidajat pole enam tarviski.

Samal ajal püüab raamatupidaja neid programme seadistada, ühildada ja tööd on metsikut moodi. Seetõttu otsustab raamatupidaja, et peab ikka ise kogu töö käsitsi ära tegema, sest programmid ei tööta koostöös. Raamatupidajal on lihtsam ise kontrollida,kui igapäevaselt tegeleda programmide liidestamise vigade lahendamisega.