Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksekäitumise trendid
Maksehäirete ja maksuvõlgade koondsumma ulatus 2018. teisel poolaastal 100,1 miljoni euroni, mida on 7,2% enam 2017.aasta teise poolaastaga võrreldes. Samal ajal on ettevõtete summaarne müügitulu aastases võrdluses kasvanud ligi 12% võrra 59,5 miljardi euroni. Seega on ettevõtete võlagade koondsumma osakaal nende koondkäibesse endiselt madalal tasemel ning aastaga vähenenud 0,18 protsendilt 0,17%-le. Võlgade koondsummast moodustasid maksuvõlad 64,9 miljonit eurot ja maksehäired 35,2 miljonit eurot.
Suurima osa maksehäirete summast moodustvad töötleva tööstuse (25,9%), ehituse (21,9%) ja veonduse-laonduse (15%) sektoris tegutsevate ettevõtete võlgnevused.
Maksuvõlgade kogusummast pea 64% moodustavad kolme sektori ettevõtete maksuvõlad: töötlev tööstus (27% kogu maksuvõla summast), ehitus (19%) ja hulgi- ja jaekaubandus (18%).
Kõrge krediidiriskiga ettevõte arv Eestis oli 2018. aasta teisel poolel jätkuvalt viimase kolme aasta madalaimal tasemel – 11,7%.
Maksehäiretega ettevõtete osakaal vähenes 2018. aasta teisel poolel 3,3 protsendilt 3%-ni, mis arvuliselt tähendab, et maksehäireid esines 2902 aktiivsel ettevõttel. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal samuti veidi vähenes: 6,1 protsendilt 5,8%-ni ehk riigile oli võlgu 5554 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Võlglaste osakaal nii maksehäirete kui ka maksuvõlgade puhul oli suurim majutuses-toitlustuses, ehituses ja veonduses-laonduses.
Millised tegurid mõjutavad ettevõtete käekäiku suurimate võlglaste osakaalu ja võlasummadega sektorites, saab lugeda SIIN.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb AS Creditinfo Eesti krediidihinnangute, Ametliku Maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 95 375 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Ettevõtete maksekäitumise informatsiooni esitleb Creditinfo juba kümnendat aastat, sagedusega kaks korda aastas. Uuringu eesmärgiks on jälgida ja vajadusel reguleerida ettevõtete krediidihindamise metoodikat, et tagada otsuste tegijatele kvaliteetne krediidialane informatsioon.
Täismahus uuringuga saab tutvuda SIIN.
Allikas: Creditinfo
Hetkel kuum
Enimloetud
5
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele