Koolitusteenuse osavõtutasu maksustamine

Käibemaksuseaduse (KMS) § 10 lg 1 sätestab teenuse käibe tekkimise põhireegli, mille alusel maksustakse maksukohustuslaste omavahelised tehingud teenuse saaja järgi (B2B) ja lõpptarbijale osutatud teenus maksustatakse teenuse osutaja järgi (B2C), kirjutab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.

Koolitusteenuse osavõtutasu maksustatakse koolituse toimumise kohas  Foto: pixabay

Küll aga tuleb arvestada, et nimetatud põhireeglit tuleb kasutada ainult siis, kui ei esine ühtki erandit. Üks erand on KMS § 10 lg 2¹, mille alusel on käibe tekkimise koht Eesti, kui osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule. Valisin just selle erandi välja, sest Euroopa Liidu Kohus (Euroopa Kohus) on selle sätte tõlgendamise osas teinud alles hiljuti uue lahendi.

KMS § 10 lg 2¹ sättele vastab käibemaksudirektiivi artikkel 53, mille kohaselt maksukohustuslasele osutatavate kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus- ja meelelahutusüritustele või sarnastele üritustele, nagu messidele ja näitustele, sissepääsuga seotud teenuste ja kõrvalteenuste osutamise kohaks on koht, kus kõnealused üritused tegelikult toimuvad.

Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 282/2011 sätestati käibemaksudirektiivi rakendusmeetmed. Rakendusmääruse artikli 32 kohaselt on sissepääsuteenuste peamised tunnused üritusele juurdepääsu õiguse andmine pileti või tasu eest, mis võib muu hulgas olla abonement, hooajapilet või perioodiline liikmemaks.

Rakendusmääruse artiklis 33 on sätestatud käibemaksudirektiivi artiklis 53 osutatud kõrvalteenuste hulka kuuluvad teenused, mis on otseselt seotud juurdepääsuga kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutus- või teistele sellistele üritustele ja mida osutatakse üritustel osalevale isikule tasu eest eraldi. Selliste kõrvalteenuste hulka kuuluvad eelkõige riietehoiu ja sanitaarruumide kasutamine. Kuid seotud teenuste hulka ei kuulu piletimüügiga seotud lihtsad vahendusteenused.

Kaasuse asjaolud olid järgmised. Rootsis asuv äriühing kuulub täielikult raamatupidamis-, juhtimis- ja palgakonsultantide kutseorganisatsioonile. Sellega seoses pakub ta oma organisatsiooni liikmetele ja kolmandatele isikutele raamatupidamis- ja juhtimisalast koolitust seminaride vormis. Suurem osa nendest koolitustest viiakse läbi Rootsis, mõni aga on toimunud teises liikmesriigis, sellisel juhul läksid nimetatud äriühingu koolitajad sellesse teise liikmesriiki. Koolitusi pakuti üksnes nendele maksukohustuslastele, kelle ettevõtte aukoht või püsiv tegevuskoht on Rootsis. Koolitus toimus kokku viie päeva jooksul.

Kui lähtuda teenuse käibe tekkimise põhireeglist (direktiivi artikkel 44), siis peaks sellise koolitusteenuse maksustama Rootsis. Kui aga lähtuda artiklis 53 sätestatud erandist, siis tuleks teises liikmesriigis toimuvad koolitused maksustada seal, kus koolitus tegelikult toimub. See aga tooks teenuse osutajale kaasa suurema halduskoormuse. Nimelt peaks teenuse osutaja, Rootsi maksukohustuslane registreerima ennast teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks ja esitame oma Rootsi äriühingust kliendile teise liikmesriigi käibemaksuga arve.

Rootsi maksuõiguse komisjon tegi kaasuse asjaoludel eelotsuse, milles leidis, et neid koolitusi, ehkki neid viidi läbi teistes liikmesriikides kui Rootsi Kuningriik, tuleb pidada Rootsis toimunuks ning järelikult tuleb neid maksustada Rootsis. Komisjon leidis eelkõige, et käibemaksudirektiivi artiklis 53 toodud väljend „sissepääs üritustele“ nähti ette selleks, et kitsendada erandi kohaldamisala ja seega laiendada üldreegli kohaldamisala. Mõistest „sissepääs üritustele“ tuleb aru saada nii, et see tähistab õigust siseneda mingisse kohta. Põhikohtuasjas vaidlusalused teenused ei seondunud aga oma olemuselt õigusega kuhugi siseneda, vaid olid pigem seotud õigusega osaleda konkreetsel koolitusel. Kuna põhikohtuasjas vaidlusaluste koolituste peamine eesmärk ei olnud anda sissepääsuõigus käibemaksudirektiivi artikli 53 tähenduses, tuleb nende koolituste puhul käibemaks sisse nõuda Rootsis, direktiivi artikli 44 järgi.

Kohus arvas, et kunstlik oleks vahet teha üritusele sissepääsemise õigusel ja osalemise õigusel. Sisuliselt on üritusele sissesaamine olemuslikult üritusel osalemisest lahutamatu. Lähtuvalt sellest, et neid kahte teenust ei saa teineteisest eraldada, tuleb viiepäevasele koolitusele osalemisõiguse ostmist käsitleda sissepääsuteenusena ja maksustada artiklis 53 toodud erireegli alusel ürituse toimumise kohas. Mis antud kaasuses tähendas seda, et kaks Rootsi maksukohustuslast peavad omavahelisele tehingule lisama koolituse toimumise liikmesriigi käibemaksu ja sellega seoses tekkiv, täiendav halduskoormus on igati kooskõlas käibemaksudirektiivi mõttega.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee