20. märts 2019
Jaga lugu:

Juhuse tahtel finantsarvestuse lektoriks

Kui Estonian Business Schooli (EBS) finantsarvestuse lektor ja pikaaegne keelekeskuse juht Aet Toots pärast keskkooli Tartu Ülikooli inglise keelt õppima läks, ei osanud ta uneski näha, et diplomit saades on Eesti vaba ning tema tulevik on seotud finants- ja ärimaailmaga. Just nii aga läks.

„Mäletan, et kirjutasin oma EBS-i töölepingule alla just 20. augustil 1991. aastal, Eesti jaoks väga märgilisel päeval,” avaldab Aet, kelle mitmekesiseid huvisid ja kooliaegseid lemmikaineid arvesse võttes ei ole finantsmaailma jõudmine sugugi üllatav. Vaja on huvi, ettevõtlikkust, kohusetunnet ja soovi uusi asju juurde õppida.

Tule kuula Aet Tootsi ning teisi oma ala spetsialiste raamatupidamisbüroode konverentsil "Kasumlik Kasv 2019". Registreeri SIIN!

Praegu õpetab Aet mitmesuguseid aineid: finantsarvestus, juhtimisarvestus ja ka finantsaruandlus. Üks aine on finantsalane inglise keel (accounting and finance communication), mis on n-ö terminoloogiakursus. „See ongi vist mu lemmikaine, sest mu taust on ju kõigepealt inglise filoloogia, alles seejärel tuli rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõppe (MBA) programm, kus ma spetsialiseerusin majandusarvestusele ja rahandusele. Niisiis on finants- ja majandusarvestuse terminoloogia õpetamise pluss see, et siin ma saan oma hariduslikku tausta vajaduste järgi kombineerida,” selgitab Aet.

Aineid, mida ta praegu erinevates koolides (ja isegi eri riikides) annab, on päris palju ning nende üleslugemine läheb keeruliseks.

Finantsvaldkonda sattumine oli juhus

Võib ka öelda, et kui ei oleks olnud armastust inglise keele vastu, poleks Aet ehk jõudnudki finantsvaldkonda, mis talle aastatega väga südamelähedaseks on muutunud. Kõik on seega omavahel seotud.

„Finantsvaldkonda sattumine oli muidugi juhus.” Kui ülikool hakkas lõppema – aasta oli 1991 ja polnud enam kohustuslikku suunamist –, siis kuulis Aet õppejõult, et Tallinnas 1988. aastal asutatud Estonian Business Schooli otsitakse inimest, kes õpetaks inglise keelt. Alguses käis ta EBS-is töö ja sealse keskkonnaga tutvumas. „Sel ajal asus kool Suurupis, kus juba õpetati juhtivtöötajaid, ja nende õppetöö toimus üle nädala. Nüüd asub seal piirivalve kool. Tuli välja, et ma sobin, ja mäletan, et lepingu sõlmisin ajaloolisel päeval – 20. augustil 1991. Ei tea, kas see oli märgilise tähtsusega.”

Isegi aastal 2019 võib öelda, et tolle aja kohta oli töö EBS-is ikkagi midagi väga uut. „Kõik oli veidi ka riskantne, sest Eesti Vabariik oli alles tekkinud. Paljud tudengid olid õppemaksu raha kogunud suvel Soomes maasikaid korjates. See oli ka hüperinflatsiooni aeg. Need, keda ma õpetama hakkasin, olid vaid mõne aasta minust nooremad, aga väga toredad. Sellel ajal oli EBS nagu väike pere.”

Elumuutus tänu Jaan ja Lehte Alverile

Finantsalal hakkas Aet ennast koolitama pärast seda, kui oli EBS-is mõned aastad inglise keelt õpetanud. „Hakkasin tasapisi sealses MBA programmis õppima ja mitte eesmärgiga finantssuunale spetsialiseeruda, vaid algul oli mõttes pehmem valdkond, näiteks turundus või kommunikatsioon.”

Samas soosis EBS-i juhtkond magistriõpet väga, et keeleõppejõud samuti majandust juurde õpiks, sest siis oskavad nad õpetades eriala ja keelt paremini seostada. „Inglise keeles on selle õppe nimetus CLIL ehk content and language integrated learning, eesti keeles on see lõimitud keele ja eriala õpe,” selgitab Aet.

Magistriõpingute ajal sai Aet ühel hetkel inglise keele lektoraadi juhatajaks ja hiljem juba võõrkeelte instituudi lektoriks, millest nüüd on saanud EBS-i Keelekeskus. „Seda tööd olen ma teinud siiamaani. Alles nüüd, veebruarist 2019 on seal uus juhataja, kuigi ma pean tegema mõned asjad seal lõpuni.”

Miks finantsvaldkond aastaid tagasi Aeda ellu nii hoogsalt tungis – sellele on lihtne vastus. „Meie magistriõppes olid majandusarvestuse juhtivad õppejõud Jaan ja Lehte Alver, kes nüüd töötavad TalTechis. Jaan Alver oli minu magistritöö juhendaja ja minu ülesandeks oli raamatupidamisterminite sõnastiku koostamine. See oli siis nelja keele baasil – eesti, inglise, saksa ja prantsuse keele sõnastik. Meie konteksti arvestades olnuks kasulik lisada ka vene ja võib-olla soome keel, aga tunnistan, et mu vene keel pole nii hea ning kõike, mida tahaks, lihtsalt ei jõua. See võiks olla üks tulevikueesmärk. Igatahes olid Alverid need, kes mind motiveerisid finantsalal jätkama ja panid mind ka kohe õpetama,” räägib Aet.

Täispikk persoonilugu Aet Tootsiga ilmus märtsikuu ajakirjas Raamatupidamise Praktik.

Foto: Meeli Küttim
Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee