Maksuvõla sissenõudmine tegeliku mõjuvõimuga isikult

Äriühingu tegelikel juhtidel muutus variisikute taha peitumine raskemaks, kirjutab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.

Maksuhalduril on laiemad võimalused maksuvõlga sisse nõuda  Foto: pixabay

Mäletan ligi paarikümne aasta tagust juhtumit, kus töölauale sattus kaasus, kus noor, üksi last kasvatav naisterahvas oli andnud mõnesaja krooni eest nõusoleku hakata äriühingu juhatuse liikmeks. Äriühingul tekkisid loomulikult suured võlad ja maksuhaldur seisis küsimuse ees. Kas hakata vastutusele võtma ametlikult registreeritud juhatuse liiget või leppida olukorraga, et see raha on läinud. Selge on see, et erilist kasu sellise juhatuse liikme vastutusele võtmine ei anna. Teine liik variisikuid olid tegelased, kes olid nõus juhatuse liikmeks hakkama pudeli viina eest.

Seejärel avati uuesti debatt, ikkagi vastutusele võtmise vajalikkusest, põhjendusel, et võibolla oleks see edaspidiseks hirmutamiseks hea. Kui keegi soovib veel niimoodi raha teenima hakata, siis oleks hea, kui nad loevad kohtulahendeid ja näevad, et see ei ole väga tulus äri. Arusaadavalt jooksis ka see idee liiva, sest variisikuks (tankistiks) värvatavad inimesed ei loe reeglina Riigikohtu lahendeid ja sellisest näidispoomisest ei ole mingit kasu. Sellised meetmed tõstavad küll ühiskonna selle osa teadlikkust, kes uudiseid kuulavad ja vaatavad, aga ei lahenda variisikute kasutamise probleemi.

Nüüd aastaid hiljem, täiendati lõpuks maksukorralduse seadust (MKS) nii, et maksuhalduril on võimalus äriühingu võlgasid sisse nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt. Teiste sõnadega, minna mööda registrisse kantud juhatuse liikmest, kes ei pruugi tegelikust äriühingu juhtimisest midagi teada. Muudatus jõustus MKS-is alates 01.01.2019.

Enne 2019. kehtinud MKS redaktsiooni §-d 8, 40 ja 96 nägid ette vastutusotsuse tegemise, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub maksuseadustest tulenevaid kohustusi (haldusõiguslik vastutus), kuid puudus võimalus nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim (tegelik juht) ja kes on ühingut täielikult või osaliselt kontrollides teinud ühingu nimel toiminguid või tehinguid, mis on põhjustanud ühingu maksuvõla. Ehk, siis juhatuse liikmele sai teha vastutusotsuse, aga tegelikule juhile mitte. Ilmselgelt jäävad minu eelmise näite puhul need vastutusotsusega juhatuse liikmele määratud summad sama moodi laekumata, kui varatu äriühingu enda puhul.

Uue MKS § 40 lg 1¹ redaktsiooni kohaselt piiritletakse ühingu tegeliku juhi vastutuse ulatust mõõdukuse huvides ainult tahtlikult tekitatud maksuvõlaga. Seaduslik esindaja vastutab kehtiva regulatsiooni järgi nii tahtlikult kui ka raskest hooletusest tekitatud maksuvõla eest (MKS § 40 lg 1). Seaduslik esindaja ja äriühing vastutavad seaduses alusel solidaarselt tekkinud maksukohustuse täitmise eest.

Seaduse muudatus ei tähenda küll automaatselt, et kõik vastutusotsusega seotud probleemid saavad kohe lahendatud, aga vähemalt on maksuhalduril laiemad võimalused maksuvõlga sisse nõuda. Loomulikult jääb edaspidiseks lahendamiseks see, kuidas leida äriühingu tegelik juht ja kuidas tõendada, et ta tekitas maksuvõla tahtlikult.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee