Maksustatav väärtus vastastiku osutatavatel tehingutel

Äritegevuse käigus on üsna tavaline, et kaks äriühingut teevad vastastiku tehinguid ja raha tegelikult omavahel ei liigu. Käibemaksukäsitlust selliste tehingute korral kirjeldab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.

Maksustatava väärtuse leidmine vastastiku osutatavate tehingute korral  Foto: scanpix

Äritegevuse käigus on üsna tavaline, et kaks äriühingut teevad vastastiku tehinguid ja raha tegelikult omavahel ei liigu. Käibemaksudirektiivi ja ka käibemaksuseaduse mõte on see, et käive tekib nii ühelt kui teiselt poolt ja käibemaks tuleb riigile ikka tasuda, hoolimata sellest, et äriühingute vahel toimub tasaarveldamine. Nii on olukordi, kus üks firma pakub teisele näiteks lumekoristusteenust ja teine annab vastutasuks kütust. Mõlemad pooled tasaarveldavad kauba ja teenuse hinnad. Küll aga ei tähenda see seda, et riigile ei peaks käibemaksu maksma. Raha laekumine ei mängi siinkohal mingit rolli. Kaup on võõrandatud ja vastu on ka teenust saadud.

Euroopa Kohtus tegi 10.01.2019 lahendi kaasuses1 , kus üks lepingu pool ostis teiselt äriühingult hoonete ja seadmete lammutusteenust. Omavahel lepiti kokku, et kui lammutuse käigus tekib selliseid metallijäätmeid, mida lammutusfirma saab edasi müüa, siis ta võib seda teha. Kusjuures lammutusfirma arvestas võimalusel lammutushinna pakkumise tegemisel sellega kui metallijäätmeid tekib, vähendades pakutavat lammutusteenuse hinda potentsiaalse vanametalli müügitulu arvelt.

Soome siseriiklik kohus soovis Euroopa Kohtult teada, kas lammutusteenuse osutamine võib koosneda tegelikult kahest eraldiseisvast tehingust. Üks on lammutusteenuse osutamine, aga teine on vanametalli võõrandamine lammutajale.

Kohus ütles, et kaasuse asjaoludest nähtub, et teenuse osutaja ehk lammutustöid teostav äriühing kohustub lammutuslepingu alusel osutama lammutustööde teenust, mis seisneb ka eemaldatava materjali ja jäätmete ära vedamises ja nõuetekohases käitlemises, mille eest maksab klient tasu. Eelotsusetaotlusest nähtub lisaks, et teenuse osutaja soovib eelnevalt hinnata äraveetava materjali ja jäätmete kogust, samuti nende hilisemat edasimüügihinda, et võtta neid arvesse lammutustööde maksumuse määramisel. Muu hulgas nähtub eelotsusetaotlusest, et teenuse osutaja võib nimetatud lepingu alusel vanametalli – kui lammutusjäätmed seda sisaldavad – edasi müüa ettevõtjatele, kes ostavad kokku taaskasutatavat vanametalli.

Kohus otsustas, et antud kohtuasja puhul on selge, et lammutustöid teostav äriühing osutab oma klientidele liikmesriigi territooriumil tasu eest lammutustöid ja seega osutab teenuseid tasu eest direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses. Keerulisem oli küsimus selles osas, kas tegemist on ka varjatud kauba võõrandamisega lammutusteenust pakkuvale firmale.

Kohus on oma eelnevas praktikas selgitanud, et teenuste osutamine võib olla tasu kaubatarne eest ja kujutada endast selle maksustatavat väärtust direktiivi 2006/112 artikli 73 tähenduses ainult siis, kui teenuste osutamise ja kaubatarne vahel on olemas otsene seos ja kaubatarne väärtust on võimalik väljendada rahas2. Sama kehtib ka siis, kui teenust vahetatakse teise teenusega, kui täidetud on samad tingimused3.

Vahetuslepingute, mille puhul on tasuks juba määratluse järgi loonustasu ja tehingute näol, mille eest tasutakse rahas, on nii majanduslikus kui ka kaubanduslikus mõttes tegemist kahe samasuguse olukorraga4. Vaidlusaluses kaasuses on kohtu hinnangul näha, et lammutustöid tegev firma saab lisaks lammutustööde rahale ostja käest ka taaskasutatavat vanametalli, mida ta võib edasi müüa. Järelikult on sellises olukorras tegu kaubatarnega direktiivi 2006/112 artikli 14 lõike 1 tähenduses.

Euroopa Kohtu seisukoht tähendab, et ka varjatud kauba üleminekud tuleb sellistel tingimustel deklareerida ja käibemaksuga maksustada.

1C-410/17.

2Vt selle kohta 19. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Orfey, C-549/11, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika.

3Vt selle kohta 26. septembri 2013. aasta kohtuotsus Serebryannay vek, C-283/12, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika.

4Vt selle kohta 26. septembri 2013. aasta kohtuotsus Serebryannay vek, C-283/12, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee