Kes peab tõendama vara ausat päritolu?

Sellest tulenevalt on Siseministeerium ja Eesti Pangaliit teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku pööratud tõendamiskoormuse kehtestamiseks.

Eelnõus toodud muudatustega kohustatakse vara omanikku või valdajat esitama tõendeid vara legaalse päritolu kohta, et selgitada varaga seotud tehingu majanduslikku eesmärki, seoseid reaalse majandustegevusega, osapooli ja nende lõplikke kasusaajaid. Aga seda ainult juhtudel, kus rahapesu andmebüroo on rakendanud piiranguid vara kasutamise ja käsutamise kohta ning olemasolev teave viitab vara päritolu varjamisele. Samuti ka siis, kui vara omanikud ei tee uurijatega koostööd. Näiteks hoiavad menetlusest kõrvale, püüavad vara päritolu või sellega tehtavaid tehinguid tõendada võltsitud või tegelikkusele mittevastavate dokumentidega. Tavalistele isikutele, kes kasutavad igapäevaseid finantsteenuseid, ei lisandu täiendavaid kohustusi tõendada oma vara päritolu.

Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki vähendada suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski. Kui senine praktika rahapesujuhtumite tuvastamisel ei ole olnud efektiivne, siis on vajalik seda muuta.

Põhiseaduse kohaselt ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Sellest tulenevalt lasub süüdistatava süü tõendamise kohustus riigil.

Kaubanduskoda leiab, et eelnõus toodud meede on suure tõenäosusega lühiajalises plaanis tõhus ja avaliku huvide kaalukuse seisukohast väga oluline. Kuid antud muudatuse puhul on tegemist väga olulise erandiga Eesti õigusruumis ja seega on enne seaduse muutmist oluline analüüsida nii riivet põhiseadusega kui ka sellele järgneda võivaid tagajärgi.

Kaubanduskoja pöördumisega Rahandusministeeriumi poole saad tutvuda SIIN.

Allikas: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda