Tööõnnetuskindlustuse süsteem

Tööõnnetuskindlustuse teemal on kõlama jäänud tööandjate maksukoormuse võimalik tõus. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust. Üks võimalus selleks on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset.

raamatupidaja.ee

Tööõnnetuskindlustuse makse sõltuks ettevõttes varem juhtunud õnnetustest

Tööõnnetuskindlustuse makse sõltuks ettevõttes varem juhtunud õnnetustest
Foto: scanpix

Minister rõhutab, et ettepaneku kohaselt saavad tööandjad kindlustusest kaitse suurte kahjunõuete vastu ning töötajatele hüvitatakse tekkinud kahjud senisest lihtsamalt.

„Seistes silmitsi rahvastiku vähenemise ja vananemisega, peame ühiskonnana suutma hoida inimesi tervena ja võimalikult kaua tööturul. Töötajate töövõime säilitamiseks tuleks ennetada tööga seotud tervisekahjustusi ning seda ei tee me riigina piisavalt hästi,“ sõnab tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Eestis registreeritakse 4500-5000 tööõnnetust aastas. Seejuures 1200 tööõnnetuse tagajärg on raske kehavigastus. Raskete tööõnnetuste arv on ka aasta-aastalt kasvutrendis. Igal aastal hukkub töökeskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud vältida. Tööõnnetuste tagajärjel jääb aastas tegemata 1,3 miljonit töötundi. Keskmise tööõnnetuse kulu ühiskonnale on ligi 16 000 eurot.

„Tööõnnetuse tõttu töötajale tekkinud kahjude hüvitamine on kulukas nii töötajale kui ka tööandjale. Vaidlused on pikad, kallid ja keerulised. Kahjustada saab tööandja maine. Töötaja peab vaidlema tööandjaga olukorras, kus tema tervis on tööõnnetuse tõttu kahjustatud ning osalemine tööturul ja sissetuleku teenimise võime on piiratud,“ selgitab Sikkut.

„Paratamatult tuleb seega tõdeda, et tööõnnetuses kannatanu võib kaotada tervisekahjustuse tõttu olulise osa oma sissetulekust ja selle kompenseerimiseks puudub efektiivne hüvitamise süsteem,“ lisab minister.

Täna on tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ennetada piiratud. Kuigi võimalus end vabatahtlikult tööõnnetuste vastu kindlustada on juba tänagi olemas, ei ole tegemist levinud praktikaga ning kindlustuskaitse on vaid üksikutel suurtel ettevõtetel.

Ministri sõnul võiks alternatiivselt töökeskkonda parandada ka tugev riigipoolne järelevalve, kuid sotsiaalministeeriumi ettepanek on taotluslikult just teine võimalus – tööõnnetuskindlustus.

Ettepaneku kohaselt toimuks tööõnnetuskindlustus erakindlustuse põhimõttel. „Seda sellepärast, et lisaks kahjude hüvitamisele, mis on kindlustuse üks peamisi eesmärke, on meie soov, et loodav süsteem panustaks maksimaalselt ka ennetusse ehk süsteem peaks olema selline, mis paneks tööandjaid senisest enam töökeskkonna ohutust tagama ja tööõnnetusi ennetama,“ märgib Sikkut.

„Hoolimata sellest, et pakume välja lahendusena kindlustuse, oleme avatud ka teistsugustele ettepanekutele. Tuleb saavutada lai ühiskondlik kokkulepe, kus kõik kolm osapoolt - töötajad, tööandjad, valitsus - peavad seda ideed toetama. Ilma selleta ei ole võimalik ühtegi suurt muudatust ellu viia. Ootame oma lahendustega panustama kõiki osapooli, “ lisab Sikkut.

Tööõnnetuskindlustuse makse sõltuks ettevõttes varem juhtunud õnnetustest, nende raskusest ning ette võetud ohutusabinõudest.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul oleks tööandjate kulu tööõnnetuskindlustusele 5-200 eurot töötaja kohta aastas, sõltuvalt nende tegutsemisalast. Nii oleks näiteks jäätme- ja saastekäitluses kulu ligi 160 eurot, töötlevas tööstuses ligi 140 eurot, info ja side valdkonnas 6 eurot.

Tööõnnetuskindlustuse süsteem

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga