Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sunddividendid piiravad ettevõtlusvabadust
Riigikogu on algatanud äriseadustiku muutmise eelnõu, millega soovitakse tagada väikeinvestorite parem kaitse. Suurimaks plaanitavaks muudatuseks on sunddividendide kehtestamine, mis omab negatiivset mõju nii ettevõtlusele kui ka majanduskeskkonnale. Eelnõus on veel teisigi põhimõttelisi muudatusi ärikeskkonnale.
Eesti ettevõtluskeskkonnas on suuremaid muresid kui väikeinvestorite kaitse
Ära tuleb oodata ühinguõiguse revisjoni tulemused, milles analüüsitakse ka väikeinvestoritega seotud murekohti. Peale revisjoni on võimalik anda täpsem hinnang, milline olukord valitseb väikeinvestorite kaitse osas. Kaubanduskoja liikmete hulgas kevadel läbiviidud õigusprobleemide küsitluse käigus ei tõusnud üles väikeinvestorite õigustega seonduvad küsimusi. Küll aga leiti, et kõige vähem probleeme oli just äriõigusega seonduvalt. Suurimateks probleemideks osutusid hoopis kõrged tööjõumaksud, tööjõupuudus ning välismaalaste palkamine. Ka EAS-i andmete järgi pärsivad Eesti äriühingutesse investeeringute tegemist teised aspektid, nagu näiteks tööealise elanikkonna vähenemine, piirangud välistööjõu värbamisel ja elektrienergia hind, mitte väikeinvestorite kaitse puudumine.
Sunddividendid piiravad oluliselt ettevõtlusvabadust
Kehtiva õiguse järgi on ettevõttel vabadus otsustada, kas makstakse omanikele dividende või jäetakse jaotamata kasumi äriühingusse investeeringuteks. Eelnõuga kehtestatakse eeldus, mille järgi on äriühing alati kohustatud kasumi välja maksma. Erandina võib jätta kasumi välja maksmata ainult juhul, kui vähemalt 75% aktsionäridest on kasumi jaotamise vastu. Sellisena on sisuliselt tegemist ettepanekuga viia äriõigusesse sisse sunddividendid.
Seadusandja ei tohiks ette kirjutada, millisel viisil peaks äriühingus omandatud osaluse arvelt tulu teenimine toimuma. Regulatsiooniga riivatakse oluliselt omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuna äriühingus kuni 74,9 protsendi suurust osalust omavatel osanikel ja aktsionäridel ei võimalik otsustada äriühingu kasumi investeerimist äriühingu tegevusse. Ka pole välistatud, et regulatsiooniga kaasnev põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatus tingiks vastuolu põhiseadusega.
Vastuolu senise maksupoliitikaga
Kavandatav dividendiregulatsioon läheb vastuollu tänase maksupoliitikaga, kus ettevõte ei pea tasuma tulumaksu jaotamata kasumilt. Selline põhimõte on kehtestatud, et toetada kasumi edasiinvesteerimist ning ettevõtte laienemist. Eelnõu läheb aga vastuollu ettevõtluskeskkonna toetamisega – investeerimise asemel julgustatakse „kasumit rahaks tegema.“ Sellest tulenevalt võivad sunddividendide kehtestamisel olla olulised tagajärjed Eesti majandusele.
Ärikeskkonna muudatused vajavad põhjalikku analüüsi
Eelnõus on veel teisigi analüüsimata põhimõttelisi muudatusi Eesti ärikeskkonnale, mida ei tohiks kindlasti viia läbi ilma põhjaliku analüüsita. Näiteks plaanitakse osanikule või aktsionärile anda õigus ühingust välja astuda nii, et olenemata osaluse suurusest, peab teine osanik või ettevõte selle osaluse õiglase hinna eest ära ostma. Soovitakse ära määratleda teave, mille andmisest omanikele ja aktsionäridele äriühing keelduda ei saaks. Ning lisaks tekib väikeinvestoritele õigus esitada nõudeid juhatuse ja nõukogu liikmete vastu.
Eesti Kaubandus- Tööstuskoja arvamusega äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta saad tutvuda SIIN.
Allikas: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele